Lõpetasime alles varavalges, Isabel seismas vapralt paar numbrit liiga väikestes lakksaabastes, nägu toonimas võidukas naeratus. Tehtud! Juba siis oli selge, et ta on sitke nagu pajuoks ja et nende kõrgete põsesarnade taga õilmitseb eluterve huumorimeel. Selline, mis ka raskustes kannab ja kaitseb. Tol hetkel käis võitlus unega, aastaid hiljem duell surmaga.

Jaga
Kommentaarid