KOLUMN | „Selleks et valida kommertslendudest premium, peaks kontojääk meenutama telefoninumbrit“

Olen kuulnud, et kui ühistranspordiga sõitmine ei motiveeri sind elus rohkem pingutama, siis ei tee seda miski. Ja kuigi ma olen igati keskkonnasäästlikuma mõtteviisi poolt, siis kuskile tuleb tõmmata joon, et vältida randevuud trammis räuskava fentanüüligurmaaniga. Juba onu Heinode põlvkond tegi nalja, et lihtsam on nutta Mersus kui Ladas, ja neil oli õigus.

Kommertslennud panevad selle mõtte uude perspektiivi ja nende puhul pole kahjuks enamikul meist mingit valikut. Kui valid Bolti äpist sõiduki märkega „premium“, võid olla kindel, et elamus on kordades glamuursem kui reis taevases ühistranspordis. Aga pilvede kohal oleme nõus istuma „ummikus“ poole tunni asemel lausa mitu, sest sõit viib reeglina tunduvalt paremasse sihtpunkti kui toidupood. Siiski meede sinna saamiseks on laias laastus nagu turbiinidega laudas, kuid selleks et valida kommertslendudest premium, peaks kontojääk meenutama telefoninumbrit. (Ja ma ei mõtle hädaabinumbrit.)

Õnneks pole vähemalt Euroopa-sisestel lendudel enam istekohal või liinil ammu vahet. Ryanair ja Easyjet või SAS ja Lufthansa? Lõpuks oleme veel piiratud oma asukohast tingituna, sest Tallinna lennujaam kärbib süstemaatiliselt otselendude arvu. Ka äriklassil on mõtet vaid siis, kui reis lõpeb teise maailmajaos.