Anne & Stiili peatoimetaja Kelly Kipper: keerulises olukorras võiks kuskil sagara taganurgas vilkuda roheline tuluke kirjaga „Väljapääs“

„Palun oodake, teid kutsutakse“, ütlevad elronioranžid tähed arstikabineti uksel. Olen juba pikalt järjekorras istunud ja ainiti neid sõnu vahtinud.

Alguses ei tähendanud need midagi, seejärel tantsisid pikast põrnitsemisest miraažina, nüüd aga on lihtsalt tuimus. Kuniks taban end mõtlemast, et elus ongi täpselt nii, nagu uksel väidetakse – sa muudkui ootad oma aega, korda, võimalust ja kui see lõpuks tuleb, siis kalpsad rõõmsalt avanenud uksest sisse… või hoopis lükkad südamerahus lingi alla ja sulged ukse. Sest see pole enam sinu jaoks – see hetk, igatsus, tuhin on igaveseks möödas.

Hõige „Kipper!“ toob metatasandilt maa peale tagasi. Krahman oma jaki ja astun päriselt päris uksest sisse. Arst katsub mu kaela ja teatab, et see kahtlane pontsakas mügarik minu lõua all „on nagu stressipall“. Muiglen, et seda nii mitmeski mõttes.