Anne & Stiili peatoimetaja Kelly Kipper: kõige paremini tajume esemete väärtust suurpuhastust tehes

„Ma kardan, et siin pole võib-olla enam midagi teha,“ lausus isa, kui olin talle oma kõrges eas auto umbes sajandat korda selle aasta jooksul putitamiseks üle andnud. See lause tabas mind valusamalt, kui oleksin osanud arvata.

Jaa, ma saan väga hästi aru, et tegemist on autoga – esemega, mille hingeks on mootoripõrin. Kuid see põristaja on olnud minu truu sõber viimased kaksteist aastat. Päästnud mind ebameeldivast, kandnud eemale südamevalust, toonud lähemale kodule, päikesele, lahtilaskmisele. Viinud mind Pärnusse ja Haapsallu, kui tarvis suve kõige kuumemal päeval vee karastavasse embusse hüpata.

Mingis mõttes oli sellest sinisest katuseluugiga sõidukist saanud minu vabaduse sümbol. Nutsin kaks õhtut jutti. Siis helistas isa ja teatas, et auto on korras. Sõidame veel!