Paljud süüdistavad suhteprobleemides armastuse puudumist, aga tegelikult on armastus see, mis need teemad välja toob

Kas suhtes peab pingutama või peaks see toimima ilma pingutamata? Igaühel on tugev sisemine teadliku armastamise tung: igatsus suhte järele, milles puudub usaldamatus, ebakõla ja kus võib kõigest rääkida. Soovime, et meie suhted oleksid hooandjaks kõrgema teadlikkuse ja loomingulisema väljenduse poole. Ometigi elab meis ka mitteteadliku armastuse sund: meil lasuvad mineviku koormad.

Raamatus „Teadlik armastus“ leidub kokkuvõtte suhete analüüsimisest kahekümne aasta jooksul. Rohkem kui tuhande paariga töötamisel on autorid Gay Hendricks ja Kathlyn Hendricks avastanud peamised vead, mille tõttu suhted kiiva kisuvad, ja välja töötanud selgepiirilise, sammsammulise kava, kuidas armastus teadlikuks kujundada. Nad on kindlaks teinud olulised valikud suhte arengus, mis kas parandavad suhet või hävitavad läheduse.

Mitteteadlik armastamine tekitab probleeme, mis toovad suhetes esile destruktiivseid harjumusi. Mitteteadlik armastamine röövib energiat ja õõnestab loovust. Teades olulisi valikuid ja praktiseerides teadliku armastamise võtteid, jõutakse olekuni, mida meie nimetame kaasvastutuseks. See on heaoluseisund, mis tõstab igaühes energiat ja edendab loovust.

Mingil hetkel te „ärkate“ esimest korda ja märkate, et kordate oma suhetes teatavaid mustreid. Võite sel hetkel tunda mõistmatust ja isegi ehmatust. Seda hetke võib võrrelda kapi kraamimisega, kuhu olete paar–kolmkümmend aastat asju toppinud. Algul olete šokeeritud, valgust põlema pannes aga veel rohkem rabatud, sest näete probleemi ulatust. Me oleme näinud paljusid inimesi seda staadiumi läbi tegemas. Nad mõtlevad sageli: „Kas ma ei võiks uuesti magama jääda?“ Ei, sest see oleks ohtlik. Olles ärganud, on väga raske uuesti silmi sulgeda. Ärge heitke meelt. Vajalikke muudatusi saab teha sellest rõõmu tundes. Kannatamine on samuti üks võimalus, aga me ei soovita seda.

Mõnikord seab lapsepõlvetrauma üles lõksu, millesse me täiskasvanuna suhtes olles astume: naine kasvas peres, kus isa muudkui ähvardas ära minna ja viimaks läkski. Naisel tekkis uskumus: „Sellised need mehed ongi, lähevad alati ära.“ See uskumus kujundas tema hilisema mustri – valida mehi, kes ta maha jätavad. Ühel mehel kujunes lapsena astma, raske astmahoo ajal hoolitses ema tema eest eriliselt. Täiskasvanuna mees haigestub ja lebab vaevatuna voodis, oodates, et naine tema eest eriliselt hoolitseks. Naises tekitab see nõudmine pahameelt ja on suureks pingete allikaks.

Suhtes tekkiv lähedus ja armastus võimaldavad neil teemadel esile kerkida. Paljud süüdistavad suhte probleemides armastuse puudumist, aga tegelikult on armastus see, mis on need teemad suhtes välja toonud. Lähisuhtel on võimas valgustav jõud ja nagu igal tugeval valgusel, on sellel ka suur vari. Kui te seisate lähisuhte valguses, peate õppima toime tulema ka varjuga. Enamikul meist on täiskasvanuna suhet alustades kogunenud minevikust valu, hirme ja viha. Nende haavade allikas on sageli ununenud, nii et paistab, nagu teeks haiget olevikusuhe. Tegelikult on olevikusuhe koht, kus meil on võimalus minevikumustrid ära klaarida ja neist vabaneda. Üldistamine on üks vägevamaid psüühika võimeid. Olles õppinud tänava ületamisel vasakule ja paremale vaatama, pole teil vaja seda igal tänavaületusel uuesti õppida. Te üldistate konkreetset varasemat olukorda, nagu näiteks Bronxi linnajaos tänava ületamist, hilisemale Sunset bulvari ületamisele. See aju eriline võime tekitab ka suuri probleeme, sest te võite jõuda konkreetsest isapoolse ahistamise kogemusest üldistatud hirmuni kõigi meeste ees. Olles sügavalt haiget saanud, lähevad teie aju ja keha üldistamisega liiale, et takistada teil uuesti sel moel haiget saamast. Me igatseme lähedust, aga tunneme samal ajal selle ees hirmu. Paljud inimesed loobuvad üldse lähisuhetest, sest nad ei tea, kuidas tulla toime probleemidega, mis lähedaseks saades võivad tekkida. Meie kliendid, sageli targad, armastavad inimesed, on meile öelnud, et ei taha enam lähisuhet hirmust haiget saada ja kuna nad ei tea, mida hakata peale probleemidega, mis läheduse korral võivad tekkida. Kui me ei kasuta suhteid enese arendamise võimalusena, veame lihtsalt ennast alt.