Ka Jüri tahab olla liikumises, ühe koha peal olemine väsitab teda. „Mulle meeldib minna inimeste ette, keda ma ei tunne, jagada nendega paar kuud – ja siis võib-olla enam mitte kunagi kohtuda,“ kirjeldab Jüri, keda lähikuudel ootavad reisid USAsse, Ghanasse, Leetu ja Portugali. „Ma ei väsi ära, sest saan mängida eri tegevusalade nagu žongleerimispallidega. Mõnikord kukub pall maha ka. Olen pedantne – tahan, et asi oleks tehtud võimalikult hästi –, aga ma ei ole perfektsionist. Alati luban endale teatud eksimust ja olen enda vastu väga hell, kui asjad jooksevad luhta. Ütlen endale: praegu läks nii, järgmine kord läheb paremini. Unustan halva kiiresti, negatiivse raputan maha, ei viitsi kaasas kanda. See ei tähenda, et asjad ei teeks mulle haiget. Muidugi teevad. Võin tunda valu, viha, pettumust, aga siis lasen neil minna.“

Jaga
Kommentaarid