Endised suhted, mis elavad edasi sotsiaalmeedias: alati on see üks eks, kes vajutab kõigele, mida sa postitad „meeldib“

„Mul on Facebookis 700 sõpra, kellest 36 on minu endised poiss-sõbrad. Muidugi ei ole mul kõigiga olnud n-ö päris suhet.“ Kas tänapäeval on paratamatus, et endised suhted elavad sotsiaalmeedias edasi? Toome sinuni ühe naise mõtted.

Viimase üheteistkümne aasta jooksul olen ma üheksat meest pidanud oma poiss-sõbraks – ülejäänud neist on mehed, kellega olen käinud kohtingutel, olen olnud üheöösuhtes, seal hulgas on mõni süütu puhkuseromaan, mõni noormees, kellega otseselt midagi ei olegi juhtunud, kuid kellega ma flirtisin nii tugevalt, et neid ei saaks enam liigitada „lihtsalt sõpradeks“. Need inimesed ei ole mu endised sõbrad, kuid nad on endised silmarõõmud, piisavalt tähendusliku ajalooga, et mul hakkaks kõhus natukene keerama, kui keegi neist mulle sõnumi saadaks või sotsiaalmeedia kanalites kuidagi endast märku annaks. Mida juhtub muide üsna tihti.

Olid ajad, mil suhte purunedes oli inimestel võimalus täielikult sidemed läbi lõigata. Näiteks teise linna kolides. See ei ole aga enam nii lihtne (ja ega me vist ei taha ka, et oleks). Alati on see üks eks, kes vajutab kõigele, mida sa postitad „meeldib“ . Endine silmarõõm, kes ilmub automaatsetesse sünnipäeva meeldetuletuskirjadesse. Eks, keda sa näed Tinderis. Eks, kelle Spotify kuulamisi sa jälgid. Eks, kelle uus tüdruksõber saatis sulle sõbrakutse. Eks, keda sa jälgid, et teaksid, kuidas teda tagasi võita. Eks, keda jälgid, et teaksid paremini, kuidas teda vältida. Eks, kes pärast lahkuminekut lõpuks sinu nõuandeid kuulda võttis. Eks, kelle uus partner on täpselt nagu sina. Eks, kelle uus partner blogib oma seksuaalelu kohta. Eks, kellel on endiselt sinu alastipildid. Eks, kellega te unistasite koos ühisest tulevikust, kuid nüüd oled sa nii õnnelik, et seda ühist tulevikku ei tulnud.