olen ma üheksat meest pidanud oma poiss-sõbraks – ülejäänud neist on mehed, kellega olen käinud kohtingutel, olen olnud üheöösuhtes, seal hulgas on mõni süütu puhkuseromaan, mõni noormees, kellega otseselt midagi ei olegi juhtunud, kuid kellega ma flirtisin nii tugevalt, et neid ei saaks enam liigitada „lihtsalt sõpradeks“. Need inimesed ei ole mu endised sõbrad, kuid nad on endised silmarõõmud, piisavalt tähendusliku ajalooga, et mul hakkaks kõhus natukene keerama, kui keegi neist mulle sõnumi saadaks või sotsiaalmeedia kanalites kuidagi endast märku annaks. Mida juhtub muide üsna tihti.

Jaga
Kommentaarid