Õpetaja: ma ei eelda, et iga õpilane loeb „Tõe ja õiguse“ läbi ja on sellest vaimustuses. Oluline on aga aru saada, miks seda vaja on

Eestis valitseb pidev õpetajate puudus. Samuti kurdetakse, et noori õpetajaid ei tule peale. 31aastane Mart Kuhi peab oma missiooniks olla õpetaja. Sel sügisel astub ta juba kuuendat aastat tahvli ette.

Eesti keele ja kirjanduse õpingud tulid tema ellu tegelikult teise valikuna, ent ta on veendunud, et ju pidi nii minema. Mardi eeskuju on tema enda eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes pakkus talle ka esimest praktikakohta. Seda juba bakalaureuse õpingute ajal. Pärast seda jäid mõned aastad vahele, kuni ta end taas tahvli eest leidis. Sel korral Tallinna saksa gümnaasiumis, kus ta töötab ka praegu.

Tänaseks on ta eesti keele riigieksamiteni viinud mitu klassitäit noori. Kas selline vastutus tekitab ka endale pinget?

Podcastis räägime, mis võib olla põhjus, miks meil on nii suur õpetajate puudus. Miks noored pikemaks ajaks kooli tööle ei jää ning kuidas on tema ennast läbipõlemisest säästnud. Juttu tuleb tehisintellektist ja sellest, kuidas seda õppetöösse rakendada. Räägime ka kirjandusest. Raamatutest, mille igaüks võiks läbi lugeda, ja ühtlasi kohustuslikest teostest, mille kohta Mart ütleb „Eesti külarealism, mis ei olegi kõigile.“ Ta ei eeldagi, et iga õpilane loeb „Tõe ja õiguse“ läbi ja on sellest vaimustuses. Oluline on hoopis see, kui noored hakkavad eri raamatute vahel sarnasusi nägema, siis tajub ta, et hakatakse aru saama, miks neid teoseid vaja on.

Kuula lähemalt siit: