Nelel avaneb võimalus minna talli ratsutama. Ta kõhkleb pikalt, kuid otsustab lõpuks ikkagi mineku kasuks. Miks mitte soojal suveõhtul vahelduseks jooksurajale hoopis maneežil meelt lahutada? Kuigi Nelel pole ratsutaja tausta, ei tunne ta suure looma ees hirmu ega aukartust, vaid ronib hobu selga mõnusa lapsiku naiivsusega. Paraku jääb traav oodatust lühemaks, sest ühel hetkel ratsu ehmub, viskab tagajalad õhku ja lennutab Nele enda seljast kus kuulmata. Naine maandub nii õnnetult tagumiku peale, et tema selgroog lööb praks kokku nagu kuiv kõrkjas jala all. Tal ei ole aega valu tunda, sest kogu aur läheb õhu ahmimisele. Selgub, et lend on hinge korralikult kinni löönud. Suurest šokist üritab ta end kohe meeleheitlikult püsti ajada, ent saab siis aru, et ülakeha ei tõuse maast. Ta mõistab – enam ei maksa rapsida. Parem lesida liikumatult, kuni saabuvad punases rüüs abilised.

Jaga
Kommentaarid