Eestlanna, kes teeb välismaalt kaugtööd: 28 puhkusepäeva pole piisav, et oma reisisoove ellu viia

„Levinud on arusaam, et diginomaadluse viljelemiseks pead olema ülirikas. Aga see pole tõsi,“ kinnitab Hiie-Liin Tamm (32), kaugtööentusiast, digirändur ja reisiblogija.

„Esimene kaugtöönädal tehtud ja tundub täitsa toimivat,“ kirjutas Hiie-Liin 5. detsembril 2020. aastal Instagrami pildiallkirjaks, seismas põlvist saati India ookeani rohejas lainetuses, käed juubelduses püsti. Asukohaks märkis: Sansibar, Tansaania. See oli tema esmakordne kogemus töötada koduriigist eemal interneti vahendusel.

„Koroona ajal, kui Euroopa keerati lukku, oli ainukesena „lahti“ Sansibar, mis reisisihtkohana iseenesest ei tundunud väga huvitav. Ma ei öelnud kellelegi, et lähen,“ meenutab Hiie-Liin, kelle jaoks „turismisaar“ muutus eelarvamuste kiuste paradiisiks. „Unustasin koroona üldse ära, seal ei olnud mingeid piiranguid. Samal ajal läks lukku terve maailm, kaasa arvatud meie kontor.“ Kahenädalaseks plaanitud viibimist Aafrika idaosas hakkas Hiie-Liin pikendama paari nädala kaupa. Kokku veetis ta kohapeal viis kuud. Ühest küljest polnud tegu kindlasti maailma parima paigaga, kus katsetada kaugtööd: internetiühendus pole kiita ja elektrikatkestused võivad venida mitme tunni pikkuseks. Teisalt sai noor naine kindlustunde, et pärast säärast karastust tuleb ta nüüd toime ükskõik kus mujal. „Mõistsin, et tahan sellise elustiiliga jätkata, sest 28 puhkusepäeva pole piisav, et oma reisisoove ellu viia. Olin maigu kätte saanud,“ lausub ta.