Tantsija Alisa Tsitseronova suvisest pulmapeost: kõnnin ja tunnen, et mu vasak käsi on kuidagi harjumatult... tühi. Appi! Kus mu pruudikimp on?!

Tantsijad Alisa Tsitseronova ja Joseph Tsosh tõotasid teineteisele igavest armastust läinud suvel Tallinna botaanikaaias. Pulmapidu oli kaugel traditsioonilisest. Sama võib öelda nende päris esimese kohtumise kohta, mis kõlab nagu algusstseen mõnest romantilisest komöödiast.

2016. aasta veebruarikuu. Tantsulaager Saksamaal. 21aastane Joseph on lennanud kohale Kreekast, 28aastane Alisa Eestist. Esimesele neist on see neljas kord üritusel osaleda, teisele debüüt. Päev enne laagri algust läheb Alisa koos sõpradega stuudiot üle vaatama. Saali astudes märkab ta kaht meestantsijat süvenenult treenimas. Enne kui ta ise aru saakski, püsib tema pilk naelutatult ühel neist. Paigale kangestunud, võpatab ta, kui kuuleb ühtäkki ootamatut, ent samas nii oodatud häält: „Tere! Mina olen Joseph!“

„Ma ei tea, mis juhtus, aga sulasin kohe. Olin täiesti sillas!“ meenutab Alisa nüüd, peagi kaheksa aastat hiljem, Kadrioru kohvikulauas esmamuljet. Missioon oli sestpeale selge – mehega tuleb lähemalt tuttavaks saada. „Kuidas ma üritasin! Poolteist päeva jutti. Naersin iga tema nalja üle, otsisin kogu aeg põhjuseid temaga jutustamiseks...“ jagab ta oma kavalaid flirtimisvõtteid, mis hoolimata süttinud südikusest Josephi peal kuidagimoodi töötada ei tahtnud.