Pulmapeol ei pea olema laual tort. Toome sinuni nii põnevad alternatiivid kui ka tõelised meistriteosed

Kui tunned, et tahaksid oma pulmalaual pakkuda midagi, mis jääb tavalisest eestipärasest hea-parema raamistikust välja, tasub piiluda teiste rahvaste kombeid ning sealt pisut inspiratsiooni ammutada. Seame fookuse õhtu kulminatsioonile ja keskendume kõige magusamatele paladele.

Ilmselt on ideaalse pulmatordi valimine noorpaari jaoks pea sama keeruline otsus kui pruudil kümnete ja kümnete kleitide hulgast selle õige leidmine. On ju värskete abikaasade ühine pulmatordi lahtilõikamine üks õhtu oodatumaid osi, mil kõik silmapaarid neile naelutatud. Kui tordi maitsete üle otsustatakse veel konsensuse alusel, siis visuaalse poole otsustusõigus kipub ainuisikuliselt ikka pruudile jääma. Nagu ka lillede, kaunistuste, kutsete ja veel saja pisiasja puhul. Kas peigmehe valikutele ja soovidele siin ka ruumi jääb? Pahatihti pole probleem isegi mitte selles, et pruut oma visiooni läbi tahaks suruda – mehed ei ole just kuigi altid oma soove väljendama ning nii ongi üpris tavaline, et ka koogivalikul kostavad mehe suust sõnad “vahet pole, kallis, vali sina, mis sulle meeldib, mulle sobib kõik“.

Ameerika lõunaosariikides on aga levinud traditsioon, mis eeldab ka peiult sõna sekka ütlemist. Nimelt on seal kombeks serveerida külalistele kahte torti. Esimene neist on n-ö peatort ehk just see, mille pruut suure hoolega välja valinud on ning mis traditsiooniliselt koos kaasaga lahti lõigatakse. Lisaks aga pakutakse ka teist, igas mõttes ebatraditsioonilisemat torti, mida kutsutakse peigmehetordiks. Nagu nimigi ütleb, on see küpsetis mehe võimalus näidata oma olemust ja maitse-eelistusi ning üle võlli minek on isegi rangelt soovituslik. Kui peatort on enamasti klassikaline, heledates toonides ning järgib kogu peo üldist stiili, siis peigmehetort peaks olema just tema lemmikmaitseid koondav. Olgu selleks siis tume ja tummine šokolaadikook või mõnusalt mahlane Red Velvet.