Veneetsia ja Dolomiitide lähistel asuv paik, mis on tiramisù sünnilinn ning Prosecco regiooni süda

Kui Ryanairi Tallinna-Treviso lend reisijad ühel talvisel pealelõunal maha puistab, kiirustab enamik kohe kuulsasse naaberlinna Veneetsiasse. Mina kihutan otsejoones põhja, majesteetlike Dolomiitide poole, et täpselt päikeseloojanguks rohkem kui 1700 meetri kõrgusele Misurina järve äärde jõuda.

Dolomiidid ei ole lihtsalt mäed. 2009. aastal Sevillas kogunenud UNESCO komitee otsustas lisada need võimsad ja massiivsed maapinnast kerkivad hambulised mäeahelikud maailmapärandi nimekirja. Sealsetes külades ja linnades uitab suusatajate kõrval ringi üksjagu niisama looduse ilu nautijaid. Misurina järve ümbruses on selliseid romantikuid üksjagu.

Kui naaberlinnas, kuulsas Cortina d’Ampezzos, 1956. aastal olümpiamänge peeti – need toimuvad seal mõne aasta pärast taas –, olid kõik uisutamisvõistlused Misurina järvel. Ühtlasi oli see viimane kord olümpiamängude ajaloos, kui need peeti looduslikul jääl. Tänapäeval on järv hoopis teistsugune spordiareen – sellel korraldatakse talviseid polovõistlusi. Nende kõrghooaeg on jaanuari teisel poolel ja veebruaris, kui jää on piisavalt tugev, et mitukümmend hobust koos ratsanikega seal kapata võiks. Olen selgelt liiga vara kohale jõudnud, ent see teadmine ei takista mind igal hommikul esimese asjana akna juurde tormamast ja lootusrikkalt järvele vaatamast – ehk on treeningud siiski juba alanud? Ent ainus, keda ma näen, on restorani väliterrassile toole tassiv kelner.