Eesti mehe pihtimus: jõulupeol viis üks asi teiseni ja hommikul ärgates oli kolleeg endiselt minu külge liimitud

Mäletan, kuidas minu esimese töökoha suvepäevadel juhatas õhtujuht peo sisse järgmiste sõnadega: „Täna unustame abikaasad kodudes!“ Kõlas vali käteplagin, mida saatsid siit-sealt kostvad naerupahvakud ja joviaalsed huilged. Ei ole vist kellelegi saladus, et tööpeod on üks levinumaid kohti kõrvalehüppeks. Ja kui see peaks veel juhtuma vahetult enne pühi...

No siis supled sõna otseses mõttes või sees. Kas saab leida veel paremat aega? Kui igal muul juhul prooviksid järgmisel päeval tööle minnes kehastuda kummituseks või kõndida mööda kontorikoridore, pilk suurest häbist vaibamustrit põrnitsemas, siis nüüd järgnevad pikad pühad. Ideaalne puhver! Kontorisse tuleb naasta alles uuel aastal, mis tekitab kuulujutuveski töös sundseisaku. Ka kõige kõmulembesemad jahvatajad jõuavad vahepeal leida uued teemad, mille kallal keelt teritada. Pealegi, parafraseerides kuulsat vanasõna: kes uuel aastal vana asja meelde tuletab, sellel silm peast välja.

Muretu õhtu, murelik hommik