11 tuntud eestlast jagavad jõulumälestusi: esimesed pühad kahekümnendates, mandli otsingud, snegurotška, Indiana Jones ja põdrakonserv

Jõuludega kaasneb tihti härdameelsus. Seda pidid muide tekitama lapsepõlvemälestused, mis aasta lõpus esile kerkivad ja inimesed nostalgiliseks muudavad. Toome sinuni tuntud eestlaste jõulumälestused. On lugusid, mida lugedes on silmad veelkalkvel, ja neid, mille puhul voolavad pisarad valjuhäälse naeru saatel.

Pidasin esimest korda jõule suhteliselt vanana. Enne esimest Eesti boyfriend’i me perega väga jõule ei pidanud. Pigem tähistasime aastavahetust. Siis oli kodus pidu: kartulisalat, kana ja õues lasti ilutulestikku. Sellist armsat hubast perekondlikku koosviibimist, kus on glögi, mandariinide lõhn, valge lumi ja kaminatuli, polnud ma varem kohanud. Olin umbes 20aastane, kui esimest korda tunda sain, mis on jõulud. See oli nii armas ja vaikne. Maailm justkui seisis. Esmakordselt proovisin siis ka verivorsti. Kuna olin täiskasvanu, siis ka teadsin, mida ma söön, ja noh, see oli selline teistmoodi kogemus.

Kõik jõulud pärast seda on väga toredad olnud, aga kui meie poeg Teodor sündis, said pühad uue tähenduse. Kogu detsembrikuu on hoopis maagilisem kui näha seda läbi ühe väikese inimese silmapaari läbi. Tahad rohkem luua hubast meeleolu, mis on muidu ka tore, aga iseenda pärast ei viitsinud seda teha. Pigem oli kogu aeg töö ja jõulud kestsid ühe päeva. Nüüd on pühad minu jaoks terve detsember. Igal võimalusel olen koos perega kodus. Ehime kuuske, paneme tulekesed üles, küpsetame piparkooke. See on loonud jõuludele hoopis teistsuguse tähenduse. Pärast Teodori sündi on kõik jõulud erilised. – Tanja Mihhailova-Saar, laulja