Jõuludega kaasneb tihti härdameelsus. Seda pidid muide tekitama lapsepõlvemälestused, mis aasta lõpus esile kerkivad ja inimesed nostalgiliseks muudavad. Toome sinuni tuntud eestlaste jõulumälestused. On lugusid, mida lugedes on silmad veelkalkvel, ja neid, mille puhul voolavad pisarad valjuhäälse naeru saatel.
Pidasin esimest korda jõule suhteliselt vanana. Enne esimest Eesti boyfriend’i me perega väga jõule ei pidanud. Pigem tähistasime aastavahetust. Siis oli kodus pidu: kartulisalat, kana ja õues lasti ilutulestikku. Sellist armsat hubast perekondlikku koosviibimist, kus on glögi, mandariinide lõhn, valge lumi ja kaminatuli, polnud ma varem kohanud. Olin umbes 20aastane, kui esimest korda tunda sain, mis on jõulud. See oli nii armas ja vaikne. Maailm justkui seisis. Esmakordselt proovisin siis ka verivorsti. Kuna olin täiskasvanu, siis ka teadsin, mida ma söön, ja noh, see oli selline teistmoodi kogemus.