Kuidas on tehnoloogiaajastu tutvumisplatvormid partnerivalikut mõjutanud?

Kuidas on tehnoloogiaajastu partnerivaliku psühholoogilisi aspekte mõjutanud? Nüüd, kui esimene valik tehakse tihtipeale paremale-vasakule tõmmates. Vastavad psühholoog Kadri Sepp ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa.

Kadri: „Kuna tutvumisplatvormid on üles ehitatud visuaalsele informatsioonile ja välimusele, siis langetame esimese otsuse selle põhjal. Saame end seeläbi paremini presenteerida, ilusamaks pildistada. Ja see võib kohati kaasa tuua ka ebareaalseid ootusi. Päriselus pole võimalik endast niivõrd kontrollitud ja läbimõeldud muljet jätta kui sotsiaalmeedias. Seetõttu tuleb üsna palju ette partnerite vahetamist. Esmane külgetõmme on, klapp justkui on, midagi ei sobi, vahet pole, võtan järgmise. Ei pea isegi toast välja minema, saan uue kaaslase valida paari pöidlaliigutusega. Ja nii võibki juhtuda, et jäädakse otsima seda ideaalset. Lõputult otsid ja otsid. Kuna valik on suur, võib tekkida alateadlik hirm, et äkki kuskil on keegi veel parem, ja nii ei suudetagi oma eelistusele kindlaks jääda.“

Kristina: „Oleneb generatsioonist. Kui vaatame swipe’imisest edasi, näiteks videokohtinguid, siis pärast COVIDit valminud uuringud on näidanud, et need, kes mõnda aega tegelesid videokohtingutega, tegid partnerivaliku lõpuks teadlikumalt või rahulolevamalt. Tõenäoliselt mängis suurt rolli tõsiasi, et sa ei keskendunud ainult pildile, vaid said inimest rohkem tundma õppida ja temaga sügavamaid vestlusi pidada. Ja pärast videokohtingut oli lihtsam ka otsustada mitte minna deidile, kui ta ei kõnetanud. Minu meelest ei ole selles midagi halba, kui niisugune lähenemine inimesele endale sobib.“