Maarja Jakobsoni kaks aastat ellujäämisrežiimiil: vahepeal kartsin, et vaim mureneb, mõistus ei pea vastu

„Varem oli üle neljakümnene näitlejanna juba suurest mängust väljas või leidis rakendust vanaemarollides,“ märgib vabakutseline näitleja ja nelja lapse ema Maarja Jakobson (46). „Praegu on küll tunne, et issand – mul on nii äge töö, teeks jälle tööd! Peaks ka universumile märku andma, et olen valmis.“

Õige varsti pärast ajakirja ilmumist sai Maarja Tartu bussijaamas kokku sõbranna Kristiinaga, kes samas loos teda lühidalt iseloomustas. Maarja oli teel Tallinna, ja too lühike kohtumine oli neil ainuke võimalus teineteist üle pika aja näha. Bussijaama ees pingil tolmus ja kuumas istus keegi naine, kes oli ajakirja lahti löönud just Maarja loo koha pealt. Üle lehe laius pealkiri „Valmis armastuseks“, vihje Wong Kar-wai filmile „In the Mood for Love“ kahest üksildasest hingest. Aga Maarjal oli enda elu paberil ning kellegi käte vahel märgates nii piinlik. Kuidas ma siis valmis olen, mõtles ta. Tal oli olnud paar õnnetut armumist ja mõni austaja, kellega tõsisemaks ei läinud. „Mõned naised ei lähegi mehele, ega nad sellepärast veel teistest halvemad ole,“ oli ta intervjuus öelnud.

Taamalt läheneski Kristiina, aga mitte üksi. Paar sammu tagapool lonkis pikk ilus mees, Kristiina hea sõber. Kristiina tutvustas teda Maarjale, kõrval seismas ikka samad subtiitrid, valmis armastuseks.