Ühel beebi, teisel kanepipläru: arvasin, et suudan teda muuta

Evelyn kohtus Alexiga 2012. aastal. Sel hetkel oli Evelyn oma eluga keerulises kohas. Ta võitles toitumishäiretega ja oli hakanud kahtlema oma karjäärivalikus – muusikas, millele ta oli pühendunud lapsepõlvest peale. „Ma ei teadnud, kes ma olen ja päris kindlasti ei armastanud ma ennast. Kui mina ei suutnud isegi lõunat süüa, ilma et miski mind ärevaks muudaks, oli Alex täpselt vastupidine. Karismaatiline, heatujuline vaba hing.“

Kuu pärast kohtumist kolis noor paar kokku. Evelyn oli veendunud, et tegemist on tema tulevaste laste isaga. Alex küll mainis, et ta abielusse ei usu ning pole ka kindel, et lapsi tahab, aga Evelyn oli veendunud, et ta suudab meest muuta. Peagi kolis Evelyn Pariisi tööle ning nii olid nad üheksa kuud kaugsuhtes, kuniks Alex talle Prantsusmaale järele kolis. Paar oli koos olnud veidi üle aasta, kui Evelyn kihlasõrmuse sõrme sai.

Aasta pärast olid nad tagasi kodumaal Ameerikas ja abielus. Evelyn töötas lapsehoidja ja õpetajana. Alex vahetas aina töökohti, kuni otsustas minna arhitektuuri õppima. Ühtlasi planeerisid nad lapse saamist. Pärast aastast proovimist jäi Evelyn viimaks beebiootele. Väike Jane sündis suvel. Kuu hiljem alustas noor isa teekonda kolme ja poole aasta pikkuses magistriprogrammis.