Kristi Saare soovitus, kuidas küsida ja saada suuremat töötasu: igaüks võiks võtta endale sihiks vähemalt kord aastas palgast rääkida!

5. märtsis oli Eestis võrdse palga päev. Võrdse palga päev tähistab päeva, mil Eesti naised on keskmiselt teeninud välja sama palga, mille mehed teenisid eelmise aasta lõpuks.

Kuidas palgalõhet ühiskonnast vähendada ja mida saaksid naised ise ära teha? „Igasugust palga ebavõrdsust aitab jätkuda see, et palgad ei ole avalikud,“ on tuhandete rahatarkade naiste eeskuju Kristi Saare veendunud. „Pole mingit põhjust, miks näiteks töökuulutustes ei peaks olema palgavahemikud avalikud,“ arvab ta.

Kuidas küsida palka nii, et see ka soovitud tulemuse annaks? Loe edasi artiklist.

Mõned olulised faktid palgalõhe kohta Eestis:

• Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel. Kuigi palgalõhe on 10 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, kasvas see 2022. aastal taas 2,8 protsendipunkti võrra.

• Enamik Eesti elanikest (83%) on palgalõhest teadlikud. Kui meestest peab palgalõhet väga suureks või pigem suureks probleemiks 35%, siis naiste puhul on see osakaal kaks korda suurem ehk 71%.

• Palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid, naiste ja meeste erinevad haridus- ja ametivalikud, naiste suurem hoolduskoormus ning ebavõrdsust mitte märkav palga- ja personalipoliitika.

• Naised on Eestis suures ülekaalus madalamalt makstud, kuid ühiskonna toimimiseks vajalikes ametites nagu haridus, tervishoid ja heaolu.Vähem naisi tegutseb kõrgemalt tasustatud aladel, näiteks tehnoloogias ja IKTs.

• Naisjuhtide osakaal tõusis Eestis 2021. aastal esmakordselt üle 40%. Siiski on klaaslaed märgatavad tippjuhtimises. Sooline tasakaal poliitiliste otsuste tegemises on paranenud, seda suuresti tänu naiste osakaalu kasvule valitsuses. Paraku osalevad naised samas ikka vähe suure mõjuga majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemisel. Nii leiame neid vähe esinduskogudest ja tippjuhtidena tegutsemas nii äris, meedias kui spordis.

• Kuigi isade osakaal jagatud vanemahüvitise saajate seas on kasvanud, on endiselt pikk maa selleni, et mehed ja naised panustaksid võrdsel määral kodustesse töödesse, laste ja lähedaste eest hoolitsemisse. Peamiselt on lastega pikalt kodus naised ning see toob kaasa emaduslõivu: TLÜ 2022. aasta palgalõhe uuring näitab, et seitse aastat pärast lapse sündi ei ole naiste töine tulu Eestis taastunud samale tasemele, kui see oli enne lapse sündi. Isaks saamine töise tulu suurust ei mõjuta.

• Palgalõhe vähendab naiste majanduslikku iseseisvust ja sellega kaasnevat otsustusvabadust, mis võib omakorda kaasa tuua halvemad võimalused vägivaldsest suhtest lahkumiseks. Sellise vägivalla ohvrid pole ainult naised, vaid ka suhtes kasvavad lapsed.

• Palgalõhe ei mõjuta ainult praegust töist sissetulekut, vaid ka palgast sõltuvaid toetusi ja -hüvitisi, näiteks vanemahüvitist. Tulevikus kandub sooline palgalõhe üle pensionilõheks, kuna paljudes riikides, ka Eestis, on pensioni suurus osaliselt seotud varasema töötasu suurusega.