„Ma olen kallistaja inimene,“ võtab Pille mind peagi väraval vastu koos pere neljajalgse sõbraga, kelle kohta aial hoiatav silt „Kuri koer“ kuidagi ei päde. Ruttu tunnistab ta mind omaks ja võimleb igati tähelepanu nimel, samal ajal kui perenaine meile kohvi jooksma paneb. „Ma arvan, et kui mul oleks aeg homne päev ära minna, siis ma olen jumala ägedas kohas. Kohas, kuhu võib-olla enamik inimesi ei jõua. Elujanu on ikkagi kordades võimsam, kui oli vanasti,“ mõtiskleb Pille toimetuste kõrvale.

Jaga
Kommentaarid