Intervjuule saabub ta otse Sky Plusi raadioeetrist. Kui minu jaoks on õhus veel hommiku hõngu – üks cappuccino palun –, siis Marise jaoks koidab sisuliselt pärastlõuna. Veel mõne aja eest otsinuks ta sel kellaajal võimalust kiireks lõunauinakuks, viimasel ajal on ajanappuses ideest loobunud. Praegugi loodab ammutada uut energiat hoopis rohelisest teest ja singi-juustuomletist, et siis täiskäigul edasi tõtata. „Seda ei ole populaarne öelda, aga millegipärast on pool elu autos. Ühest kohast teise tormamine, asjade viimine,“ kirjeldab ta „vabatahtlikutööd“ logistikuna. Amet, mis tuli iseäranis käppa saada seoses tütre Marliisiga (8). Nüüd, kus peaks nädalasse mahutama ka kuus (!) trenni (Maris osaleb eksperimendis: kahe kuuga parimasse jooksuvormi), on tulnud taset ainult tõsta. Käib pidev kombineerimine, kuidas aega veel nutikamalt ära kasutada. Kui tuleb sõidutada tütar huviringi, reisib sageli ka Jack Russelli tõugu CJ autos kaasa. Samal ajal kui Marliis tantsib või laulab, teeb ema koeraga kiire tiiru. See tunnike tuleks niikuinii päevast leida, sest värskeim pereliige vähemaga ei lepi. „Ta lihtsalt põhimõtte pärast ei tee koduõue oma häda.“ Süüdistada on siin muidugi ainult iseend, mõistab Maris, et eks CJ kutsikaeas sai oldud kohati liiga entusiastlik koeraemme.

Jaga
Kommentaarid