Kui jõusaalis tuleb lihase aktiveerimiseks teha kindlat harjutust, treenides samal ajal vaid üht lihasgruppi, siis EMS-treeningul töötab kogu keha harjutusest sõltumata kogu treeningu vältel. Ainsad kehaosad, mida otseselt elektriliselt ei stimuleerita, on sääred, jalalabad, käsivarred ja pea – trapetsist kuni põlvedeni saab kogu keha samaaegselt koormust.

Efektiivse ajakasutuse tulemusena säästab EMS-treeninguga aega nii treeningu kui ka nädala lõikes. EMS-treeningut soovitatakse teha maksimaalselt kaks korda nädalas ehk kokku 40 minutit. Jõusaalis kuluks võrdväärse koormuse saavutamiseks 2–3 tundi.

EMS-treening on kaasaegne treeningviis, mis võimaldab efektiivselt:

  • tugevdada selga ja vabaneda seljavaludest;

  • säästa väärtuslikku aega;

  • parandada lihaste tasakaalutust;

  • teiste treeningutega kombineeritult rasva põletada;

  • toetada vigastusjärgset rehabilitatsiooni;

  • kiirendada treeningjärgset taastumist;

  • kasvatada lihasmassi ja suurendada maksimaalse jõu näitajaid;

  • leevendada diastaasi (kõhulihase lahknevus).

EMS-treeningutega võib arsti loal alustada üks kuu pärast sünnitust ja kolm kuud pärast keisrilõiget.

Kui tihti peaks EMS-treeningul käima?

EMS-treeningul soovitame käia maksimaalselt kaks korda nädalas 1–2 kuu jooksul, edaspidi üks kord nädalas, misjärel võib treeningsagedust tõsta taas kahe korrani nädalas. Tähtis on anda kehale treeningute vahel piisavalt puhkust (ideaalis 72 tundi ehk kolm ööpäeva), tarbida rohkelt vett ja toituda tervislikult.

Millised piirkonnad saavad EMS-treeningul koormust?

Kuigi EMS-treeningu käigus treenib impulss harjutusest sõltumata iga elektroodidega kaetud lihasgruppi, saab mõnele piirkonnale anda lisakoormust kindlate harjutustega. Harjutused ja selle järjekorra määrab treener vastavalt sinu murekohale – näiteks nõrga alaselja korral tehakse kindlasti alaselga tugevdavaid harjutusi (kui on arsti või füsioterapeudi väljastatud kohustuslikud taastuvharjutused, tehakse ka neid) ja üldiseid kereharjutusi, aktiveerimaks treenimist vajavad lihased juba esimesel proovitreeningul.

EMS-treening

Millal on treeningu tulemusi näha? Kuidas saab veelgi paremaid tulemusi?

Sõltub eesmärgist. Kaalulangetus ja lihasmassi kasvatamine sõltub ka muudest treeningvälistest teguritest (toitumine, uni, stress, kehaline aktiivsus) ning korrektse toitumise, hea une ja püsiva kehalise aktiivsuse jälgimisel võivad esimesed tulemused tulla juba 2–3 treeningu järel. Alguses läheb organismil uue harjumusega kohanemiseks 2–4 nädalat, seejärel paraneb nii lihastoonus kui ka vastupidavus.

Kas elektriimpulssi on tunda? Kas impulss on valus või ebameeldiv?

Impulss peab olema tuntav, väljakutsuvalt tugev, kuid mitte selline, et lihas läheks krampi või tunneks ebamugavust. Kui impulssi on õrnalt tunda, siis lihas ja närvisüsteem saavad küll koormust, ent mitte optimaalse tugevusega. Kui impulss on liiga tugev ja lihas on krampi minemas või harjutust pole võimalik õige tehnikaga teha, saab lihas ülekoormust ja treening muutub ebameeldivaks.

Impulss ise ei ole valus, kuid peab olema tuntav. Impulsi ülesanne on lihast aktiveerida ja stimuleerida ning ise harjutusi tehes saab lihas lisakoormuse ja kaasatuse, mis muudab treeningu efektiivsemaks. Impulssi ei saa võrrelda elektrilöögiga, vaid pigem ohutult sihitud impulsiga, mille eesmärgiks on jõuda lihaseni ja ergutada närvisüsteemi.

Kas SLIMM-is on EMS-treeningu originaalseade?

SLIMM-i treeningarsenalis on kaks EMS-treeningu lipulaeva XBody originaalseadet. Originaalseade tagab tõelise impulsi ja tunnetuse ning teise seadme olemasolu võimaldab sul treeningule kaasa võtta ka kaaslase.

Rohkem infot hoolitsuste kohta leiad SLIMMi kodulehelt.

Jaga
Kommentaarid