Naisele tehtud laiendatud hemogrammis ehk vereloome kompleksuuringu tulemuses oli näha, et enamik näitajaid olid korras, kuid hemoglobiinitase ja punavere indeksid on väga madalad. Samuti oli alla normväärtuse rauavaru ehk ferritiini analüüs. „Olen katsetanud rauapreparaate nii tableti kui ka vedeliku kujul, kuid need pole aidanud. Praegu proovin veenisisest rauainfusiooni ja siis vaatame arstidega, kas ja kuidas see aitab,“ kirjeldab Triin terviseprobleemi.

Olen katsetanud rauapreparaate nii tableti kui ka vedeliku kujul, kuid need pole aidanud.

Triinu jaoks on olnud iga-aastane tervisekontrollis käimine elementaarne ja osa hügieenist. „See annab indikatsiooni, kas kusagil on midagi valesti. Minu arvates võiks teadlikkus peamistest verenäitajatest ja näiteks hemogrammi lugemise oskus igal inimesel olemas olla. Veresuhkur, kolesterool, raud ja hemoglobiin, põletikunäitajad, kilpnäärme funktsioonid, D-vitamiini ja B12-vitamiini sisaldus veres annavad olulise ülevaate organismi seisundist ning on märguanneteks, kui midagi on kehas valesti,“ lausus Triin.

Rauavaegus ohustab enim naisi

Rauapuudus on väga laialt levinud probleem ning selle all võivad kannatada kõik olenemata soost ja vanusest, kuid suurim riskirühm on naised. „Maailma tervishoiu organisatsiooni andmetel kannatab rauapuuduse all umbes veerand maailma inimestest ning naistest iga viies. Rauavaegusaneemiast on rohkem ohustatud ka taimetoitlased ja sportlased, eriti just jooksjad. Suurem rauavajadus on ka imikutel ja kasvueas noorukitel,“ selgitas Synlabi laboriarst dr Meeli Glükmann, kes on samuti Triinu juhtumiga tegelenud.

Dr Glükmanni sõnul on rauapuudus sagedaseim aneemia ehk kehvveresuse põhjus. „Kehvveresuse korral tekib kudedes hapnikupuudus, kuna luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ega sünteesita piisavalt hapnikku transportivat hemoglobiini,“ lausus laboriarst. Lisaks on raud oluline kudede taastumiseks ning toetab südame-, lihas- ja närvikoe talitlust. Kõige tavalisemad aneemia sümptomid on arsti sõnul pidev väsimus ja nõrkus, sest lihased ja elundid ei saa piisavalt hapnikku. Samuti võib esineda kahvatust, eriti nahal ja limaskestadel – see on tingitud punaste vereliblede vähesusest –, hingeldust ja südamepekslemist füüsilise koormuse ajal. Aneemiaga inimesed võivad märgata ka külmatunnet, eriti jäsemetes, ning mõnikord esineb ka isutust ja seedehäireid.

Dr Glükmanni sõnul on rauapuudus sagedaseim aneemia ehk kehvveresuse põhjus.

Synlabi laboriarsti sõnul ei pruugi aneemia korral rauapreparaadid imenduda või tulemusi anda mitmel põhjusel. „Põhjuseks võib olla seedetrakti probleem, mis häirib raua imendumist soolestikus. Samuti võivad teatud toiduained ja joogid, näiteks piimatooted, kohv ja tee, vähendada raua imendumist, kui neid tarvitatakse koos rauapreparaatidega. Aneemia põhjuseks võib olla ka krooniline verekaotus, näiteks menstruatsiooni või seedetrakti verejooksu tõttu, mis võib põhjustada pideva rauapuuduse hoolimata rauapreparaatide tarvitamisest,“ selgitas dr Glükmann ja lisas, et kindlasti tuleks uurida, ega inimesel seedetrakti haigusi pole.

Synlabi arst Meeli Glükmann

Rauavaeguse põhjus võib peituda geneetikas

Kuna Triinu puhul on eelmainitud takistused rauapreparaadi imendumisel välistatud, proovitakse vastuseid leida geneetikast. „Minu perekonnas olevatel naistel on sageli olnud probleeme madala hemoglobiinitasemega, ning kuna olen pikalt proovinud erinevaid preparaate, mis ei toimi või annavad lühiajalise efekti, siis oleme arstidega jõudnud geneetikani,“ ütles Triin. Ta võrdles oma kogemust rauapreparaatidega justkui jojo efektiga, mis annab hetkeks tulemuse ja siis kaob ära.

„Sellises olukorras tekib paratamatult küsimus: miks ei suuda keha rauda siis omastada? Selleks et aru saada, kas küsimus või eripära minu rauavaeguses seisneb geneetikas, hakkavad hematoloogid koostöös geneetikutega asja uurima, sest mul on tegelikult korras ka muud näitajad, mis tavaliselt madala rauatasemega kaasnevad – näiteks B12 vitamiin,“ selgitas teleprodutsent.

See on minu igapäevaelu: ei saa päris nii teha, et kui jõuetus tabab, siis jääb ülejäänud elu seisma.

Hoolimata aneemiaga kaasnevatest ebameeldivatest sümptomitest on naine õppinud terviseprobleemiga elama. „See on minu igapäevaelu: ei saa päris nii teha, et kui jõuetus tabab, siis jääb ülejäänud elu seisma. Aga tunnetan ära, millal vajan hingetõmbepausi. Samuti on mul iga päev kaasas hematogeenipakikesed. Õnneks on minu töö selline, et kui päevad on olnud pingelisemad, saan endale lubada võtta järgmistel päevadel rahulikumalt ning näiteks töötada pärast pikki võttepäevi kodukontorist,“ tõi Triin esile.

Ta nimetas olulise nipina ka liikumise. „Kui on kehv olla, ei aita see, et leban, vaid liikumine, mis rahustab nii keha kui ka meelt. Samuti kuulan oma keha – mu organism on andnud sageli teada, et tahaks süüa peeti, mis on teatavasti suure rauasisaldusega köögivili,“ räägib Triin.

„Enda tervise eest hoolitsemine on hügieeni küsimus! Autoga käime igal aastal korralises ülevaatuses, samamoodi peaksime hoolitsema oma tervise eest – tervis on ju palju olulisem kui auto. Seega on elementaarne, et teed selle „ülevaatuse“ endale ja oma perele. Arstid saavad küll aidata ja leevendada, kui midagi on juba korrast ära, kuid ennetus ja tervise eest hoolitsemine on iga ühe enda vastutus ja pärusmaa,“ nendib Triin.

Jaga
Kommentaarid