Ühes Euroopa riigis õnnestus lahutamine legaliseerida alles 2011. aastal ja abort oli seal möödunud aastani illegaalne

Pisike Malta mahutab pööraselt palju ajalugu, veel rohkem kirikuid ja sillerdavaid supluskohti. Kenale päevitusele lisaks pakib see külalistele koju kaasa hulga hämmingut, kuidas selline riik 21. sajandi Euroopas eksisteerida suudab.

„Usu mind, mõrvarid on kõige meeldivamad inimesed. Nad on rahulikud, kunagi ei nõua midagi, väga vaiksed ja viisakad,“ on isa mulle loendamatu arv kordi rääkinud. Ta teab, mida räägib, ta on vandeadvokaat, kelle kaitsta on jäänud mõrvarid, kes endale ise kaitsjat palgata ei jaksa ja kelle pere neist nii palju ei hooli, et seda teha – ja neid on aastakümnete jooksul olnud ikka palju.

See tuleb mulle meelde, kui seisan Maltal Valletta katedraalis itaallase Caravaggio maali „Ristija Johannese pea maharaiumine“ ees. Olen pidanud selle nägemiseks seisma lauspäikese käes pikas järjekorras ja soetama 15eurose pileti, sest olen suhteliselt seaduskuuleka kodanikuna valesti hinnanud Caravaggio populaarsust ja jätnud pääsme veebist ette ostmata.