Perepesa juht Jane: olen täheldanud, et vanemad ei oska lapsega mängida. See ei tähenda, et paned lapse lelude vahele istuma.

„Perepesa on paik, mis oleks võinud olemas olla ka siis, kui mina kunagi oma esimese lapse sünnitasin. Tollal ei olnud kohta, kus saad tuge nii beebit oodates kui ka lapse kasvatamisel,“ ütleb Jane Reiljan-Rajasaar, Türi Perepesa südikas juhataja.

Perepesasid on Eestis mitu ja tuleb juurdegi. Tegemist on kogukondlike keskustega, mille märksõnadeks on vanemate ja laste toetamine (koos)kasvamise teel. Murede ennetamine ja harutamine. Usaldades ja jagades. Eriti oluline on see naistele, kes on lapsega esimest korda kodus. Ajal, kui maailm muutub. Kui suhe muutub. Seal, kus enne oli karjäär, reisimine, seltskond, on nüüd... beebi. Ja neli seina. Minast on saanud meie.

„Ma ei tea, kas süüdi on nutindus, aga üht olen täheldanud küll: vanemad ei oska lapsega mängida. Kui on mänguaeg, siis suuname emmesid telefoni ära panema – praegu suhtleme. Mängimine ei tähenda seda, et paned lapse lelude vahele istuma. Sa pead teda õpetama. Lapse areng saab alguse sellest, kui sina temaga päriselt mängid, näitad, juhendad. Kui näen, kuidas vanem päriselt panustab, siis silm puhkab ja süda laulab,“ naerab Jane.

Loe täispikka intervjuud Perepesa juhataja Janega siit: Jane Reiljan-Rajasaar: tihti unustatakse, et lasteaed osutab teenust – seiske oma lapse eest