Crossfitter Andra Moistus: võib olla raske aru saada, et kellegi töö on trenni tegemine, teadlik toitumine ja enese takkapiitsutamine

„Tuletan endale meelde, miks ma seda teen, ja tegin eile ja üleeile,“ ütleb crossfitter Andra Moistus (28), kes valmistub sügisel toimuvaks suurvõistluseks Barcelonas ning maailmameistrivõistluste eelvõistlusteks tuleval kevadel. Eesti tugevaimaid naisi, hetkeseisuga ainus, kel pääs neile võib õnnestuda.

Naine hüppab 50 sentimeetri kõrgusele kastile. Või kas saab öelda „hüppab“, kui ta maandub kätele?! Pikemalt juurelda pole aega, sest, endiselt kätelseisus, sooritab ta ahtal pinnal poolringi ja maandub kastilt taas jalgele. Siis teeb ta seda uuesti. Ja uuesti. Oh, ta teeb veel palju muud. Kükke, raskustega ja ilma. Istessetõuse. Kätekõverdusi. Sõuab ergomeetril, rebib kangi, hoogleb laest rippuvatel rõngastel. Käiku lähevad hüppenöör, hantlid, seitsmekümnekilosed liivakotid ja peopesadesse patsutatud talk.

Andra teeb crossfit’i. Lühimalt selgitades on see funktsionaalne liikumine, kombineerides erinevaid võimlemiselemente, mida tehakse korduste või aja peale; välitingimustes lisanduvad jooksmine, rattasõit, ujumine. Tegu on paarkümmend aastat tagasi USAs alguse saanud spordialaga, mis treenerina tegutseva Andra sõnul sobib kõigile. Nähes videotes isegi viimseni treenitud kehi ristseliti põrandal lõõtsutamas, näod redisekarva, tekib küsimus, kas tõesti?