Kui tahad last, aga partner ei taha. „Istusin alasti meie voodis ja mõtlesin esimese asjana: kust ma nüüd uue mehe saan?“

Kujutle olukorda, kuidas idülliline paarisuhe on jõudnud punkti, mille loomulikuks jätkuks võiks olla laps. Ent siis selgub kurb tõsiasi: selline unistus on vaid sul. Seni lootust andnud mõtted „ah, selleni on veel aega!“, „küll ta ümber mõtleb“ ja „kunagi tulevikus“ saavad korraga karmilt vastupidise tähenduse.

Nõnda juhtus ka Eleriga (39), kes kohtus pärast pika suhte lõppemist endast kaksteist aastat vanema mehega. „Juba meie esimestel kohtumistel, kui mina olin kohe saamas kolmkümmend ja tema oli üle neljakümne, andis ta selgelt mõista, et ei soovi rohkem lapsi. Tal oli eelmisest kooselust täiskomplekt: poeg ja tütar,“ räägib naine, et just vanusevahe pärast tahtis kaaslane kohe alguses kõik „paika panna“. „Ta ütles, et ei taha enam seda lasteasja läbi teha, vaid soovib keskenduda elus muule. Tal olid just tekkinud uued hobid, ärivõimalused ja projektid, mis kõik käimatõmbamise alguses.“

Naine lootis, et kui suhe edeneb ja nad teineteisesesse veel rohkem kiinduvad, mees lõpuks leebub. „Ega mina talle ka öelnud, et see soov mul nii suur on, pigem uskusin, et kõik juhtub loomulikult ja õigel ajal.“