„Jah, mina olengi see ema, kes kasutab telerit lapsehoidjana ja teeb veel kõike muudki, mille pärast end süüdi tunda.“

Üha rohkem räägitakse sellest, et emaks olemise rõõmude kõrval on ka omajagu väsimust, muresid ja tunnet, et sa ei tee piisavalt. Üks naine räägib, kuidas tema on oma elu lihtsamaks muutnud.

Kell on 6.58 laupäeva hommikul ja ma olen ärkvel. Tean, et täpselt kahe minuti pärast koputab mu viieaastane poeg magamistoa uksele ja on valmis alustama päeva. Kell 7.00 lubame tal meid äratada – kui ta ärkab varem, siis saadame ta tagasi oma tuppa lugema või vaikselt mängima. See toimib. Ta teab reegleid ja me kõik peame neist kinni. Abiks on muidugi ka see, et ta on sünnist saadik suurepäraselt maganud.

Ma olen õnnelik ja mul on vedanud, et meil on olnud hea unega laps, kuid see ei tähenda, et ma ei oleks ikkagi kogu aeg väsinud. Emaks olemine ei ole lihtne töö – sa annad endast kõik, et kasvatada ühest väikesest tegelasest iseseisev ja edukas inimene. Mõnel päeval saadab sind ainult puhas rõõm ja järgmine viib sind seisundisse, kus kõik tundub lootusetu. Viie ja poole aasta jooksul olen emana õppinud, et ellujäämine on sageli parim eesmärk, mida endale seada.