Introverdina uues linnas: täiskasvanuna ei ole uute sõprade leidmine lihtne, aga tahan siiski uskuda, et see on võimalik

„Jah, mul ongi elus reaalselt kaks inimest, keda pean oma sõbraks. Mul ei ole sõpruskonda ja mind ümbritsevatest inimestest ei ole tekkinud võrgustikku. Pole inimesi, kellega pärast tööd ühte jooki võtma minna, ja kui ma tahaksin enda juures pidu korraldada, siis mu elutuba küllap ei täituks,“ alustab Karolina oma lugu.

Tundub, et minuga on midagi valesti. Ma olen läbi kukkunud. Kui üritad kõvasti, aga ei saa soovitud tulemusi ja selle asemel et veel rohkem proovida, lõpetad, on see ju läbikukkumine, kas pole?

Kolisin aasta tagasi Amsterdami. Olin teadlikult teinud otsuse, et loon siia oma uue elu, igas mõttes. Mind tabas taas aga reaalsus. Mingil põhjusel on mul olnud väga raske enda ellu uusi kontakte tekitada ja leida inimesi, kellega suhelda. Üks arvamus, mida oma Amsterdami teekonna alguses kuulsin, on jäänud mind kummitama.