Rattaga ümber Tai kuningriigi

„Olete hulluks läinud? Taisse rattaga sõitma,“ on enamasti vastus ettepanekule tutvuda selle mitmekesise riigiga kaherattalise seljas. Kas peetakse Taid lihtsalt ohtlikuks või arvatakse, et puuduvad sõidukõlbulikud teed, igal juhul ei ole paljud meist selle peale tulnudki, et võtta Tai reisile kaasa jalgratas. Kuid ligi 500-kilomeetrine sõit Bangkokist mööda rannikut Chumphoni provintsi annab sellest, mis riik see Tai ikkagi on, täiesti teise arusaama. Samuti võiks rattaga sõita nii Phuketi kui ka Koh Samui saarel: vaid rannas lesides jääbki mõistmata, mis need kohad tõeliselt eriliseks teeb.

Rattasõit lisab puhkusereisile sportliku elemendi, mis värskendab nii meelt kui ka keha. Lisaks annab rattaga liikumine võimaluse näha kohti, mis tavaturistidele peidetuks jäävad. Vähem oluline pole ka see, et rattaga Tais ringi liikudes saab eristuda teistest reisijatest, kes tulevad Taisse vaid pikutama. Oluline on tähele panna, et rattaga liikumiseks on võimalik leida igas raskuses teid ja radasid, nii väljakutseid neile, kes on tippvormis ja soovivad end proovile panna, kui ka sõidupaiku igaühele, kes tahab lihtsalt pisut vändata.

Kõige mõistlikum on leida just rattamatkadele spetsialiseerunud usaldusväärne reisikorraldaja ja usaldada kogu korraldus neile. Siis saab Tais maandudes jätta oma pagasi nende hoolde, võtta vastu reisiks mõeldud ratas ja hakata teed tundva grupijuhi eestvedamisel väikeses grupis (nii kaheksa inimest) muretult Tai kuningriiki avastama. Nii jõuab päevas 70–100 kilomeetrit sõites puuviljaaedadesse ja randa, mägiteedele ja riisipõldude vahele.

Tai saared pakuvad eriilmelist põnevust

Seikluslikkust pakuvad ka kõik Tai saared, mille hulgast leiab igaüks endale sobiliku: sellise, kus enam vaikust, või vastupidi ... sellise, kus palju põnevat korda saata. Neil, kes soovivad tutvuda veealuse maailmaga, tasuks võtta ette rännak nii Koh Lipe kui ka Koh Tao saarele. Esimest tuntakse ka Tai Maldiividena, kus valge liiv, sini-sinine vesi ja vikerkaarevärvides korallid pakuvad paradiislikku naudingut. Snorkli võib ette panna kohe Sunrise Beachil ja maagiline veemaailm avaneb igal suunal. Koh Tao pakub väga soodsat võimalust läbida sukeldumiskursused ja veeta mõned nädalad sügaval vee all kalu ja eluolu uurides. Saarele on omane nooruslik ja lahke atmosfäär, lisaks ei tühjenda saareelu ka liigselt rahakotti.

Kui seiklustest väsinud, pole paremat kohta pisut hinge tõmmata kui maailmakuulus Koh Samui saar. See luksuslikule puhkusele keskendunud saar ei piirdu vaid rannaäärsete lesilatega, kus šampanjat juua, vaid on palju mitmekesisem. Tõenäoliselt asub siin saarel ka üks maailma kauneimaid golfikeskusi, Santiburi Samui, ja saart nimetatakse Bangkoki järel üheks Tai olulisimaks toidumekaks: mitmed Michelini-tärniga restoranid pakuvad kohalikke roogi.

Perega reisides tasuks aga vaadata Koh Lanta saare poole, kus on pikad ja laiad rannaribad ning meri, mis läheb aeglaselt sügavaks – parim koht, kus lasta lastel olla lapsed. Eriline on aga Phuketi saar, kus võid korraga olla nii füüsiliselt aktiivne kui ka lasta rannas lesides ajal endast mööda vuhiseda. Saarel saab tegeleda surfamisega, sest lained, mis randa uhuvad, on võimsad, rahulikumas lahesopis aga vaadata ringi SUP-laual sõudes. Saare keskelt saab ette võtta kajakimatku kohtadesse, mis avavad seiklejatele pildi arhailisemast Taist – kohata inimesi, kes on samas kohas elanud mitmeid-mitmeid generatsioone.

Kui rääkida surfamisest, siis selleks pole tõenäoliselt paremat kohta kui Phuketist pooleteisetunnise sõidu kaugusel asuv Khao Laki rand. Piirkond, mis sai 2004. aasta tsunamis kõige suuremaid purustusi, on tänaseks taas surfiparadiis nii algajatele kui ka kogenud lainelauduritele. Hooaeg kestab aprillist novembri keskpaigani ja siin saab kogeda tõelist Tai stiilis aloha-atmosfääri.

Matkamiseks sõida põhja

Põhja-Tai kuulus linn Chiang Mai tuleks panna oma reisisihtkohtade hulka juba selle enda pärast, kuid neile, kes soovivad mägedes matkata, on linn sissepääsuks Doi Inthanoni rahvusparki. Matkajate seas hinnatud Kew Mae Pani matkarada viib 3 kilomeetri kõrgusele, kus saab nautida sügavaid metsi, kauneid jugasid ja mägijärvi, kaljunukilt avaneb vaade kogu orule. Väheke äkilisemat matka soovivad seiklejad peaksid aga minema Op Luangi rahvusparki, mis on tuntud oma kitsaste kanjonite poolest. Kanjonid aastatuhandete jooksul uuristanud Mae Chaemi jõest saab üle vaid mööda kitsaid rippsildu – jalge all möllamas võimas kärestikujõgi. Tõeliselt meeldejääv elamus kogu perele!

Niisiis ... Tai on suur ja variatsioone täis maa, kust igaüks leiab endale meelepärase. Tere tulemast Taisse!

Jaga
Kommentaarid