„Ma teadsin, et mu kihlatu ei ole „see üks ja ainus“, aga otsustasin ikkagi temaga abielluda“

Kas oled üks neist naistest, kes liigitab sõbratsooni mehed, kes on liiga toredad? Oled veendunud, et sul on kindel maitse, mis ei muutu? Üks viiekümnendates eluaastates naisterahvas räägib enda loo.

Kui tutvusin oma tulevase abikaasaga, poleks ma uneski osanud ette näha, et meie teed võivad lõpuks meid romantilises mõttes kokku viia. Töötasime samas firmas ja olime tere-tuttavad juba mõnda aega, kuid ühel hetkel hakkas ta üha enam mind oma projektidesse kaasama. Ta oli väga tore kutt, aga nagu ikka, siis sa tead kohe, kas keegi on sinu tüüp või mitte. Mina olin kindel, et Jeremy ei ole minu maitse. Ta on väga lahe, aga üldse mitte selline mees, kes mulle meeldiks.

Mulle on alati endast vanemad mehed meeldinud, sellised, kes on juba elus üht-teist kogenud, majanduslikult kindlustatud ning teavad, mida elult tahavad. Minu töökaaslane Jeremy oli täpselt kõike muud kui selline mees. Ta oli minust kolm aastat noorem sõbralik kolleeg. Talle meeldis käia teatris ning ta oli lihtsalt väga tore inimene. Aga me ju kõik teame, kui tihti liigutavad naised sellised mehed koheselt sõbratsooni. Ükskõik kui palju ma ka ei öelnud ära Jeremy ettepanekutele koos lõunale minna või pärast tööd üks jook teha – ta ei solvunud kunagi. Sest ta oli nii hea poiss. Ta oli selline mees, kes aitab vanaprouadel üle tänava minna ja laseb ummikus kõik trügivad autojuhid vahele.