Loe, miks on imetava naise rind olnud parfüümimaailmas aastasadu rikkalikuks inspiratsioonilätteks

Kas mäletad, kuidas muinasloos „Keisri uued rõivad“ sammus valitseja mööda tänavat uhkelt aadamaülikonnas? Oi kuidas linnarahvas peitis pilke ja punastas põski. Olgugi et loo moraal oli kõike muud kui „riietu vastavalt ilmale“, ei pane paljad kehad täna enam suurt kedagi piinlikkusest minestama.

Austria kirjanik Karl Kraus kirjutas eelmise sajandi hakul praegugi aktuaalse essee erootikast. Kirjanik märkis, et riiete eesmärk pole kaitsta keha pelgalt külma või kuuma eest, täpselt nagu seks pole kõigest meede järglaste saamiseks.

Kraus leidis, et rõivad defineerivad inimest rohkem kui ihu – ka armumisel on esikohal kaaslase riided, mitte niivõrd soe keha, mis nende all peidus on. „Rõivad varjavad ja petavad, juhtides tähelepanu eemale sellelt, mis tõeline,“ kirjutas mees, märkides, et ka sõnad – dressed ja undressed –, justkui viitavad, et esimene on n-ö tavaline, teine aga ebaloomulik, kergelt piinlik olek.