Pühalik puudutus

„Kaugemal kui kesklinn – nalja teete või?“ mõtles kunagi Triin Seli, elupõline kosmopoliit. Või nii ta vähemalt arvas. Nüüd elab Triin ühes abikaasa Markoga Tartu elusoonest kümneminutilise autosõidu kaugusel. Paigas, kus akna taga ei sagi kontorirahvas kohvitopsidega, vaid maiustab rõõsa rohuga terve Bambi perekond.

Olgugi et rangelt kaardi järgi otsustades oleme juba jõudnud heade mõtete linna, siis ümbrust arvestades meenutab paik rohkem mõnusat maakohta. Ükskõik kuhu suunda vaatad, palistab pilti lokkav rohelus. Siinsamas, sihvakate kasepuude keskel, elab ka Triin, majas, mis justkui moodne katedraal, altar kodusoojusele.

Veel enne kui aeda silkavale Triinule lehvitada jõuan, teen tutvust Põssaga. Ei, tegemist pole trendika miniseaga, vaid Austraalia lambakoeraga – ametlikult Blue, sõpradele Põssa. Puhevkarvane kutsa jälgib täpselt, kui kaugele kallid külalised laseb. Kui tundub, et aeg oleks perenaisel sekkuda, kostab lugupidav „auh-auh“ (tõlkes: „palun oodake, teid juhatatakse lauda“).