Täna sünnipäeva tähistav Lenna Kuurmaa: nooremana mõtlesin, et pean kõik projektid vastu võtma, sest äkki järgmine kord enam ei helistata

Lenna ütleb, et otsavaatamise aeg tuleb tema ellu tavaliselt siis, kui taldrikule on krahmatud liiga palju head-paremat. „See on koht, kus tuleb hakata eristama. Paljusid asju tahan päriselt teha, kuid on ka neid, mis jõuavad nimekirja harjumusest. Olen mõistnud, et kui rahaline olukord on selline, et ei pea parajasti tõmblema, siis päriselt ka ei tule kõiki asju teha. “

Ta on maksimalist, kui juba, siis täiega ja nii, et kellelgi poleks kobisemist. „Päevas on loetud arv tunde, kehas kindel kogus energiat, mida suudame taastada. Tähelepanu tuleb anda sellele, mis südant täidab – muidu rebid end lõhki.“ Kui selline tunne ligi hiilib, on Lenna hakanud valjult välja ütlema ma ei taha nii, ma ei ole nõus. „Välja ütlemine on oluline, et siht püsiks silme ees. Kui nooremana mõtlesin, et pean kõik projektid vastu võtma, sest äkki järgmine kord enam ei helistata, siis nüüd tunnen, et võin vastata tore, teeme, kuid ka öelda, et las seekord keegi teine teeb.“

Läbipõlemist on suutnud Lenna alati ennetada. Küll aga nendib, et on olnud ääre peal – kohas, kus jalgealune on rabe ja hinge närib ärevus. „Päris alla pole ma kukkunud. Ptüi-ptüi-ptüi,“ sõnab ta üle vasaku õla sülitades. „Olen olnud punktis, kus tunnen, et see, mida ma teen, ei anna enam tagasi ja vajan muutust. Õnneks olen saanud sabast kinni ja vajalikud muudatused teha.“