Linn, kus isegi viinavabrikus on peidus killuke glamuuri ning tundub nagu nurga taga ootaks Berliini Kreuzberg või Londoni Shoreditch

Varssavis Wisła jõe paremkaldal Praga linnaosas jalutades on tunne, et kohe nurga tagant algab Berliini Kreuzberg või Londoni Shoreditch – ainult et koos väikese Poola aktsendiga. Kõik on autentne nagu vana vinüül, mida mängitakse kergelt krabisevas plaadimängijas. Praga on täpselt selline koht, kus isegi viinavabrikus on peidus killuke glamuuri.

Otsin lõunasöögiks välja oma parima reisile kaasa võetud kleidi. Autosõidust kanged ja kortsus, oleme päris suureks kontrastiks Koneseri kvartali väljaku ümber restoranidesse kogunenud inimestele. Isegi vana viinavabriku seinad paistavad meid umbusklikult hindavat. Kuuldes, et peatume Koneseri kõrvaltänavas – piirkonnas, mis on Euroopa üks suuremaid hipsterimagneteid –, kujutasin ette midagi tuttavlikku. Võib-olla miskit Tallinna Telliskivi laadset: lagunenud asfalti ja toretsevaid kohvikuid, kus inimesed veerevad vaikselt oma jalgratastel kohale. Pealegi – see on ju Poola! Unustasin, et Varssavi on olnud ikkagi kuningriigi pealinn ning isegi hüljatud viinatehased on siin glamuursed.

Kuna oleme näljased – viimased sõbranna ema kasvuhoonest reisile kaasa saadud tomatitest, õuntest ja kurkidest on veel enne Varssavi piiri otsa saanud –, istume esimese söögikoha esimesse vabasse lauda. Väljavalitu osutub Itaalia restoraniks. Meie ees oleval platsil kostab kõlaritest tango ja inimesed, kellest osa on kindlasti juhuslikud möödujad, teevad spontaanse tantsupeatuse. Varssavi hipsterid, kergelt nostalgiline muusika ja tangosammud – omapärane kombinatsioon, mida poleks oodanud. Toit on keskpärasem, kui ootasin. Või see lihtsalt tundub nii, sest kõik muu on kõike muud kui keskpärane.