Mis juhtub su kehaga, kui sa lükkad äratuskella edasi ehk vajutad nuppu „Snooze“?

Maailmas on kahte tüüpi inimesi: need kes hüppavad esimese äratuskella peale voodist üles ja need, kes panevad äratuse varasemaks kui vaja ning siis lükkavad äratuskella aina edasi ja edasi.

Varasematest uuringutest inspireeritult on rahvasuus pigem levinud teadmine, et äratuskella edasilükkamine ei ole meie tervisele hea – see rikub unerütmi. Tänaseks on aga tehtud sel teemal mitmeid uusi uuringuid, mille tulemused pole sugugi nii üheselt mõistetavad.

Unel on kaks erinevat faasi: REM-uni ja mitte-REM uni. Mitte-REM uni jaotub omakorda kergeks ja sügavaks uneks. Sel ajal kinnitab mälu päeva jooksul õpitud uusi teadmisi ning mälestusi. REM unes olles loob aga aju seoseid varasemate kogemuste ning mälestuste ning värsket õpitud uue info vahel. Selles une faasis leiavad aset ka unenäod. REM unne jõuame umbes tund kuni poolteist tundi pärast uinumist. Aju muutub aktiivseks, kuid keha liikumatuks. Magades terve pika öö, käime unetsükleid mitu korda läbi. Üks täielik tsükkel kestab umbes 90 kuni 110 minutit.