Pühadedraama: kas jõulud peab veetma perega, kui alati keegi solvub, nähvab või omavahel riidu läheb?

Kui su kõrvu hakkab aasta lõpupoole aina tihedamini kostma „Püha öö“, “Last Christmas“ või „All I Want For Christmas Is You“ palavikulised helid, võid automaatselt hakata tundma vastupandamatult kriipivat, magusat, igatsevat, nostagilist jõulutunnet. Seda oodatakse ja vihatakse, igatsetakse ja põlatakse.

Praegune aeg võib olla täis ilusaid mälestusi ja õnne, aga ka kurbust, ärevust või üksindust. Igal juhul on see kõigi jaoks intensiivne periood. Need vähesed, kes üritavad pühi vältida, peavad leidma endas jõu, et ujuda vastuvoolu või leidma koha, kus juhe seinast välja tõmmata. Enamik annab aga alla ja laseb ennast vabalangusesse.

Jõulude tähistamisel on pikk ajalugu, ent nüüdseks on sama nime alla kokku keevitatud vähemalt kolm suurt vaala, et kõik korraga ära tähistada: põhjamaine pööripäev, Jeesus Kristuse sünnipäev ja kommertslik tarbimisorgia. Ostupüha sai alguse 19. sajandi keskel, mil Ameerika poodnikel oli hea võimalus aasta lõpus oma seismajäänud kaubavarud soodsalt maha müüa. Kuigi almusi on vaesetele inimestele varemgi jagatud, sai sealt alguse peaaegu kohustuslik kingituste tegemine.