Paaripanija Peep-Ain Saar: olen osadele öelnud, et ärge abielluge. Arvan, et see ei ole õige samm

Paaripanija Peep-Ain Saar on laulatanud aastate jooksul 1300–1400 paari. Ta ei kiirusta nõu andma, kui pikk võiks üldse olla üks mõistlik kihlus. Oma karjääri jooksul on ta näinud igasuguseid, ka 10–20aastasi „ooteaegu“. Enamasti pole neil puhkudel venitamise põhjuseks olnud hirm vormistamise ees – pigem on elu vahele tulnud. Kellel kuluka majaehitusena, kellel pisiperena.

„Suurem väljakutse on jõuda selle punktini, et ma üldse tahan kihluda,“ spekuleerib Peep. „Palju on lugusid, kus inimene ütleb, et ma arvasin, et ma kunagi ei abiellu, aga näe, nüüd leidsin selle õige. Selgi suvel oli üks näide, kus mees vihkas igasugust avalikku tähelepanu, naine aga vastupidi, igatses. Seal oli dissonants täiesti olemas: „Ma ei tahaks üldse selles olukorras olla, aga teen seda puhtalt sellepärast, et tean, kui oluline see mu kaaslasele on.““

Kui palju jõutakse aga avalduse esitamise ja abielu registreerimise vahel lahku minna? Tallinna perekonnaseisuametist öeldakse, et nemad selliste juhtumite kohta eraldi statistikat ei pea. Peepki tõdeb, et tema juurde jõuavad tavaliselt paarid, kes on abiellumise juba kasvõi ainuüksi kuluka peoeelarve tõttu põhjalikult läbi mõelnud.