Kuidas mõjutavad meid meie vanemate suhted? Kas pigem samastutakse või vastandutakse? Psühholoog selgitab

Psühholoog Janne Kants räägib, et paariteraapias peatutakse tihti sellel, kuidas vanemate suhte põhiõppetunnid inimest mõjutavad.

„See kõik on individuaalne ega sobi üldistamiseks. Kui ema ei suutnud end suhtes väärtustada – tegi, mida isa käskis ja surus ennast maha –, siis saab sealt otsida mustreid ja vastuseid. Muster tekib, kui vanemate käitumisega samastutakse või vastandutakse. See mõjutab täiskasvanuna meie hoiakuid ja reaktsioone, mistõttu ei näe me vahel tegelikku olukorda. Näiteks, kui vanem on olnud liiderlik, siis kuidas see inimest mõjutab? Kas ta vastandub ega astu halvast suhtest välja või ei oska ka ise pühenduda? Õppetunni mõistmine on tähtis.“

Näide vastandumisest: kui ema on oma vajadused alla surunud ning aktsepteerinud, et mehel on kõrvalsuhe, kannatanud ja leppinud, siis võib tütar olla tundlik ja armukade, soovides partnerit kontrollida. „Ükskõik mida mees teeb või ei tee, näeb ta temas isa varju ning kardab üle, ka ema eest. Võib-olla tema mees ei peta üldse, aga ta kogeb olukorda ema silmade läbi. Teine inimene, kellel on sama kogemus olnud, võib aga olla liiga leplik – kui ema leppis, siis lepib tema ka. „Ah, mis mina ja minu väärtused, ma pole ju nii ilus, ta ju tegelikult valis minu…““

Vanemate suhe mõjutab ka poegi. „Ütleme, et isa ja ema olid konfliktis, kuna isal oli armuke. Poeg aga tahtis, et kodus oleks rahu. Kui ta samastub isaga, võib ta hakata mõtlema, et kui ema oleks leppinud, siis oleks ka minul olnud parem. Nõnda võib ta oodata ka oma partnerilt leppimist. Aga võib ka vastupidi minna ja mehe jaoks saab pühendumine kõige tähtsamaks – kuna tema kodus seda polnud, siis koges ta valu. Seega lapsepõlves kogetu mõjutab meie väärtusi ja hoiakuid päris palju.“

Loe täispikka lugu: Armumisel on oma hind: mida teha, kui suhtes on kõik justkui hästi, kuid silmapiirile ilmub keegi kolmas?