Moekunstnikud Liisi Eesmaa, Ketlin Bachmann ja Tanel Veenre meenutavad: nõukaaja lapsena sain jõuludel oma esimese banaani

Moekunstnikud Liisi Eesmaa, Ketlin Bachmann ja ehtekunstnik Tanel Veenre meenutavad lapsepõlve jõuluaega, mil sai kappidest kinke otsitud, kassette kuulatud ning esimest korda maitstud sellist delikatessi nagu banaan.

Olin lapsena sari-kappides-sorija. See oli minu meelest kõige põnevam tegevus. Nagu oleks Indiana Jones salajasi aardeid jahtimas. Mul on meeles, kuidas umbes kuueaastasena enne jõule kappe tuuseldades leidsin imeilusa helesinise sillerdava nukutõlla. Olin sellest totaalselt lummatud. Minu kõige suurem soov oli, et jõuluvana tooks mulle täpselt samasuguse. Pakkisin selle hoolikalt tagasi kappi ja muudkui iga päev unistasin sellest. Kas te kujutate ette, kui suur oli minu üllatus ja rõõm, kui lõpuks jõuluvana minu unistuse täitis ning samasugune tõld mind kuuse all ootas! Jõuluime! – Liisi Eesmaa, moekunstnik

Olen üdini jõuluinimene, vanemate poolt lapsepõlves loodud imedemaailm on terve elu minuga kaasas käinud. Ema kirgliku dekoraatorina kaunistas kogu kodu, taustaks voolas isa kõlaritest sulnist koorimuusikat või klassikat. Käis lõputu kokkamine. Meil oli üks kassett jõulumuusikaga, mida ma oma Sony makist kuulasin. Mäletan, et see sai nii armsaks, et ma ei raatsinud magama jääda, ning selleks, et teisi mitte üles äratada, keerasin iga veidikese aja tagant volüümi ühe pügala võrra vaiksemaks. Lõpetasin südaöösel vaevukuuldavate koorilaulude seltsis poolunes hõljudes.