Ehtekunstnik Ettel Poobus loob erilisi abielusõrmuseid
Ettel Poobus on üks neist õnnelikest ehtekunstnikest, kel kujunes oma klientuur välja juba EKA-s õppides. Igapäevaselt Gram ehtekunsti stuudios koos üheksa teise kunstnikuga töötav naine ütleb, et kunst paelus teda juba keskkoolis. „Ma ei teadnud ehtekunstist mitte midagi, tahtsin minna disaini õppima. Ent kui käisin sepaks õppiva sõbraga EKA-s ja nägin kullassepatöölaudu, olin üllatunud. Siin saab sellist asja õppida – inimesed tegelevad kontseptuaalse ehtega? Sai üsna ruttu selgeks, et tegemist on millegagi, millega tahtsin end siduda. Keskkooli lõppedes asusingi EKA ehte- ja sepaunsti erialal õppima,“ meenutab Poobus.
Kolm gruppi ehteid
Ehtekunstniku tööd jagunevad laias laastus kolme gruppi: „Suviti tegelen peamiselt pruutpaaridele sõrmuste tegemisega; kaks korda aastas loon uue kollektsiooni, mida müün suve- ja talvemüükidel; ning näitusetööd, mis on keerulisemad ja aeganõudvamad projektid.“ Poobus peab huvitavaks, et viimasel ajal on hakatud ka näitusetöid soetama. „Näitusetööd on kunstiobjektid ja väga keeruliselt kantavad – sa ei saa neid kanda nagu tavalist ehet. Kuid inimesed on valmis üha rohkem kompromisse tegema.“ Ta toob näite ühest kliendist, kes soetas tema ühe näitusetöö, portselanist prossi, mida on suuruse tõttu väga ebamugav kanda.
Samuti räägib ta ühest abielupaarist, kes tellis temalt abielusõrmused, mida sooviti kanda vaid väga erilistel puhkudel. Lõpptulemusena hakkasid sõrmused klientidele aga nii meeldima, et kunstnikul tuli need argipäevaseks kandmiseks ümber kohandada.
Kõige erilisem ehe
Oma loomingust peab ta kõige erilisemaks ehteks ühte oma esimestest, portselanist vääntaimedega ripatsit. „See oli tellimustöö, mille läks kingituseks kliendi naisele. Ehet ümbritses hõbedast raamistik ja selle keskel oli granaatalmandiin. Töö oli mulle seda vastutusrikkam, et klient kirjeldas mulle oma naist ja see ehe pidi teda väljendama – see ehe sai osaks minust, panin endast sinna väga palju sisse.“ Ehet märgati – Poobus pälvis selle eest ka Roman Tavasti nimelise stipendiumi. Hiljuti sai ta samalt kliendilt telefonikõne, milles teatati, et kliendil käisid vargad ja muuhulgas on kaasa viidud ka see ehe. „Mul oli tunne, et minult endalt oleks midagi ära varastatud...“ mõtiskleb ehtekunstnik.
Eelistab klassikalisi materjale
Ettel Poobus eelistab materjalidest kasutada metalli (kulda, hõbedat), kive ja puitu (eriti eebenit). Ta on kasutanud ka portselani, vaiku, siidi... Plastikut seevastu peab pisut iseloomutuks. Töödes vajalikud kalliskivid ostab ta peamiselt Vanaturu kaela tänava kalliskivipoest ja Fisheri kullassepakataloogist. Oma loomingu eest saadavast tasust investeerib ta alati osa ka töövahenditesse ja materjalidesse: „Näiteks mingi osa hõbedat ostan alati ette.“
Konkurentsi ei tunneta
Kuigi tundub, et ehtekunst on muutunud ülipopulaarseks ja tegijaid tuleb üha juurde, siis Poobus suurt konkurentsi ei tunneta. „Igaühele leidub oma. Kes tahab helmeid, saab helmeid. Kes aga hindab kullassepatöö põhimõtetel valminud autoriehet, siis saab ta seda minu käest. Ma ei tunneta kuidagi kanna peale astumist ka galeriis, kus töötan. Kui oled kunstnik, tekib sul väga kindel käekiri.“ Veelgi enam, Gram ehtekunsti stuudios tekkis mõte teha näitus, kus kõik kunstnikud loovad ühe ja sama asja. „Millise tulemuse saaksime? Arvan, et näitus tooks hästi välja selle, et iga kunstnik loob enda moodi ja teistega sama asja on väga raske teha. Kuigi koos töötades tekivad mõnikord teatud ühised jooned, pole see kindlasti kopeerimine.“
Inspiratsiooni leiab Poobus kõikjalt oma ümber ja tihti tekib see alateadlikult. „Näiteks vaatan siia põrandale ja selle mustri visuaalne liikumine jääb mulle mällu ning avaldub mingis uues kontekstis uuesti. Tihti tulevad ideed uuteks kollektsioonideks just õhtuti ja kui hommikul veel midagi meeles on, selekteerin välja, mis töötaks ja mis mitte. Samuti meeldib mulle joonistada, lihtsalt kritseldada, kus kaosest tekib mõnikord korrastatus ja läbiv idee.“
Suundub USA-sse
Lähitulevikus plaanib Poobus suunduda hoopis USA-sse San Diegosse. „Plaanin vähemalt pooleks aastaks residentuuri minna, et tutvuda ala tööstusliku poolega ja ehk midagi ka üle võtta. Pakuti sellist varianti, et pool ajast saaksin tegeleda enda loominguga ja pool ajast aitaksin kunstnikku.“
Lisaks soovib ehtekunstnik luua endale kodulehekülje. Seni leivad huvilised tema loomingu üles Facebookist ja Gram stuudiost ning Marimo uuest butiigist.
Vaata galeriist näiteid Ettel Poobuse loomingust!
