6 legendaarset vallandamislugu, mis panid aluse edukatele moekarjääridele
Anna Wintour koos oma tütrega. Foto: Craig Barritt/Getty Images/AFP
Anna Wintour
Anna Wintouri kõige üllatavam karjäärisoovitus on, et igaüks peaks korra elus vallandamist kogema ja seda räägib ta puhtalt omaenda mineviku põhjal. Nimelt löödi uks tema nina ees kinni aastal 1975, mil ta töötas ajakirjas Harper's Bazaar ning otsustas modelli juuksed fotosessiooniks rastapatsidesse seada. See otsus häiris selgelt tema ülemusi, kes ütlesid, et ta ei tunne Ameerika turgu, ning nii saigi ta kinga. Aastaid hiljem tõestas Wintour muidugi vastupidist, sest just tema käe all on ajakirjast Vogue saanud maailma juhtiv moepiibel, mille soovitusi ja ettekirjutusi järgivad truult nii Ameerika kui ka kogu ülejäänud maailm.
Diana Vreeland. Foto: Creme de la Creme
Diana Vreeland
Ka teine kuulus moediktaator Diana Vreeland koges vallandamist. Ta töötas ajaperioodil 1936-1971 nii Harper's Bazaaris kui ka Vogue'is moetoimetajana ning lasti viimasest lahti, sest tema korraldatud ja nüüdseks fotograafiaklassikasse kuuluvate moefotode pildistamised läksid ajakirjale liialt palju maksma. Pärast seda oli ta aga New Yorgis paikneva Metropolitani muuseumi moenäituste eestvedajaks ning suurendas oluliselt nii muuseumi külastatavust kui ka tulu. Just tänu Vreelandile on Metropolitani muuseumi moenäitustest saanud tõeline sensatsioon.
Marc Jacobs. Foto: Slaven Vlasic/Getty Images/AFP
Marc Jacobs
Kui Marc Jacobsi kurikuulus grungekollektsioon, mille ta disainis 1992. aastal rõivabrändile Perry Ellis, sai kriitikutelt terava vastulöögi, otsustasid moemaja ninamehed Jacobsi lahti lasta (muide, Anna Wintour oli ainus moeajakirjanik, kes Jacobsi disainide poolt oli). Varsti pärast seda korjas Jacobsi üles aga moegigant ja luksusbrändide "isa" LVMH ning abistas teda nii oma esimese kaupluse avamisel kui ka Jacobsi tõeliselt eduka omanimelise moebrändi loomisel.
John Galliano. Foto: REUTERS/Benoit Tessier
John Galliano
Gallianot on peetud moemaailma "pahaks poisiks" juba pikalt, eeskätt tema provokatiivsete, kuid samal ajal tõeliselt geniaalsete moekollektsioonide pärast. 1996. aastal asus ta Diori moemaja etteotsa, kuid kui 2011. aastal lekkis internetti video sellest, kuidas purjus Galliano antisemiitlikke kommentaare jagas, sai tema Diori-karjäär kiire lõpu. Õigustatud vallandamisele järgnes nii taastusraviasutuses viibimine kui ka paariaastane paus moemaailmast ning Galliano asemikuks Dioris sai hoopis Raf Simons. Galliano vabandas oma käitumise eest, nimetades oma kommentaare kõige hullemateks asjadeks, mida ta oma elus öelnud on, ning on alates 2014. aastast Maison Margiela loovjuht. Kuigi tema tipphetked jäävad tõenäoliselt Givenchy ja Diori moemajades töötamise aegadesse, on siiski põnev jälgida, milliseks tema karjäär nüüd kujuneb. Arvestades, milline on tema kujutlusvõime ja loominguline anne, võime temalt veel nii mõndagi oodata.
Olivier Theyskens. Foto: Jamie McCarthy/Getty Images
Olivier Theyskens
Olivier Theyskens töötas pikalt brändis Rochas ning asus 2006. aastal tööle Nina Riccis. Disaini puudutavate erimeelsuste tõttu lahknesid aga Nina Ricci ja Theyskensi teed ning kuigi müüginumbrid ei olnud kuigi positiivsed, oli moemaailm siiski Theyskensi poolt. Isegi Anna Wintour kirjutas ühes oma tollastest juhtkirjadest, et Theyskensi disainide mõju on tunda kõikjal ning hõikas, et küll ta tagasi tuleb. Ja täpselt nii ka juhtus, sest 2011. aastal sai temast rõivabrändi Theory kunstiline juht ning just tänu Theyskensile tõusid Theory müüginumbrid ja nii kinnitas bränd oma koha moesõprade lemmikute seas.
Catherine Deneuve, Yves Saint Laurent, Maia Plissetskaja. Foto: AP Photo/Jean Jacques Levy
Yves Saint Laurent
Yves Saint Laurenti karjäär algas varakult, sest juba 21. aastaselt palgati ta Diori moemaja peadisaineriks. Muide, oma kõige esimese kollektsiooniga päästis Laurent Diori moemaja finantskriisist. Umbes samal ajal värvati Laurent aga ka sõjaväkke ning ta oli sunnitud minema Alžeeria sõtta sõdima. Laurenti õnneks suutis tollane Diori omanik Marcel Boussac aga "vajalikud inimesed" ümber veenda ning nii jäi Laurent kodumaale ja jätkas Dioris. Kui 1960. aastal Laurenti poolt disainitud kollektsioonid aga nõrgaks jäid, püüdis Boussac temast siiski lahti saada, mistõttu tuli Laurentil järgmine sõjaväekutse vastu võtta. Olles vaid mõni nädal väes olnud, kuulis Laurent uudist, et on Diorist vallandatud. Ta kaebas Diori töölepingu murdmise eest kohtusse ning pani aluse omaenda moemajale, mis sai tohutult edukaks ning moeajaloos sama oluliseks nagu Dior, kujundades selgelt seda, kuidas naised riides on käinud.
Allikas: Who What Wear
