Telemeikarid ja -stilistid avaldavad: Saladused, kuidas telestaaridele ekraanil vapustav välimus luuakse
„Su nägu kõlab tuttavalt”
Peale moeseeriate stiliseerimise ja tuntud nägude riietamise on Karolin Kuusik teinud stilistikat ka paljudele saadetele, sealhulgas saadetele „Eesti otsib superstaari”, „Laula mu laulu” ja „Me armastame Eestit”. Pole siis midagi imestada, et Karolini abi paluti ka nõnda suure projekti nagu „Su nägu kõlab tuttavalt” stiili seadmiseks. „Kujutad ette, kui sa pole mitte kunagi seda saadet näinud ja keegi püüab seda sulle telefonis kirjeldada?” küsib Karolin. „See tundus alguses uskumatu idee.”
„Telestilistika vajab suurt fantaasialendu, detektiivitööd ja mööda linna ringi tuulamist, et kõik need naljakad asjad kokku saada. Igas saates on midagi, mille puhul ei piisa lihtsalt Kaubamajja minekust või õmblejaga koostöö tegemisest. Kõige hullem on lugu siis, kui esinejal on vaja väga erilisi prille või jalanõusid – neid võib otsima jäädagi,” räägib stilist.
Karolin rõhutab, et palju tuleb arvestada ka saates osaleja soovidega. „Terve esituse eest vastutab rahva ja kohtunike ees ikkagi tema, mistõttu peab ta saama oma väljanägemist ise valida.” Teleekraanist oleneb samuti palju. „Mõni asi paistab rohkem välja, mõni vähem. Seda teades saab keskenduda olulisele.”
Karolin võib rahul olla, sest saateid, millele rõõmuga tagasi vaadata, on kogunenud aja jooksul palju. „Arvan, et superfinaali look’id on kindlasti hooaja parimad.”
Siiri Lauri muudab Lennat Aqua lauljannaks Lene Nystromiks. Foto: Mardo Männimägi/TV3
Piret Krumm abigrimeerija Kaia Pihlakuga muutumas Prodigy lauljaks Keith Flintiks. Foto: Mardo Männimägi/TV3
Veatu grimm
Saate grimmimeeskonda juhib Küllikki Pert. Suurt erinevust ta saate „Su nägu kõlab tuttavalt” jaoks grimmi tegemisel ja teiste tööde vahel ei näe. „Töö on ikka põhjalik, vastavalt sellele, kuhu see läheb, kes tellib ja mis on eelarve.” Enamasti asub Küllikki ise eeltööd tegema siis, kui selgub, millist karakterit keegi esindab. „Mõtlen enda jaoks valmis, kuidas mina seda grimmi näen, otsin tarviliku välja, kohtun näitleja-lauljaga, teeme proovi ja arutame koos veel asjad läbi.”
Oma lemmikut Küllikkil ei ole. „Lemmikuteks saavad üldjuhul need karakterid, mille puhul on palju teha ja mille on ägedaid eripärasid, näiteks Getteri Michael Jackson, Koidu Meat Loaf ja Andrea Bocelli, Luisa Kerli ning Lauri Rammstein.”
„Üldiselt on televisioon armutu. Kui muidu kehtib reegel, et „pigem vähem kui rohkem”, siis selle saate puhul on teisiti – saade on väga grimmipõhine, lubatud on palju rohkem kui tavalises sarjas.”
„Padjaklubi”
Eve Gutmann-Valme otsustas reklaamidele stilisti- ja kunstnikutööd tehes otsida stabiilsema ja pikema projekti ning nõnda leidiski naine end riietamas hoopis nelja erinäolist tüdrukut „Padjaklubist”.
Konkreetsele telesarjale stilistikat teha on tore just seetõttu, et tegu on väga karakteripõhise sarjaga. „Ma ei ole eriti tugev „ilu loomises”,” räägib Eve. „Kui tegelasel on lugu, on põnev selle ümber ehitada kest, mis seda toetaks. Minu eesmärk ei ole kunagi oma unistust teoks teha näitleja välimuse kaudu, vaid aidata kaasa tema rollile.”
Tihti on kodumaiste telesarjade tootmisel probleemiks väike eelarve – sama kehtib „Padjaklubis”. „Paljude asjade puhul tuleb teha kompromisse ja lähtuda sellest, mida saada on. Näiteks Kristina pulmadeks tuli leida tüdrukutele kleidid väga lühikese ajaga.”
Eve tunnistab, et tema kui stilisti silmis oli kogu esimese hooaja Laura tegelase kostüüm väga mööda. „Pidin ära unustama igasuguse maitsemeele ja lihtsalt „hullu panema”, samuti Misha puhul.”
„Mul on alati hea meel, kui tüdrukud on rõõmsad ja oma kostüümiga rahul,” räägib naine. „Põhimõtteliselt olen neile ema eest: toon asjad, triigin ära, aitan õigetpidi selga, panen nööbid kinni, seon salli kaela. Nad ise ka naeravad, aga see ongi minu töö.”
„Padjaklubi” jumestusest
Maaja Tuuling sattus „Padjaklubi” saatesse juhuse tahtel, sest algselt pakuti naisele hoopis grimeerija kohta uue hooaja „Naabriplikasse”.
Grimmi tegemine seriaali ja telesse üleüldiselt erineb nii teatri- kui ka filmigrimmist väga palju. „Erinevalt teistest seriaalidest üritame „Padjaklubis” teha nii, et mulje jääks reaalne. Tüdrukud ei ärka hommikul perfektse meigiga ega käi iga päev ülikeeruliste soengutega ringi. Kui Misha tegelane ikka ise on endale meiki üritanud teha, näebki see rohmakas välja.” Tema mehisest karakterist midagi naiselikumat voolida või muud makeover’id ongi Maaja lemmikuteks. „Usun näiteks, et ka Kristelil endal on hea meel vahel Misha n-ö meigitu nägu millegi glamuursema vastu välja vahetada.”
Tegelaste enda soovidega tuleb aeg-ajalt samuti arvestada. „Küsin neilt, kas nad tahaksid olla pigem kinniste või lahtiste juustega,” räägib Maaja. „Rohkem saab katsetada Grete Kleini tegelaskuju Lauraga, kuna oleme võttel kõigi tüdrukutega väga kokku kasvanud, annavad nad mulle vabad käed.”
„Enda tööd vaadatakse alati kriitilisema pilguga,” tunnistab naine. „Võttel ja läbi monitori tundub tavaliselt kõik väga hea ja ilus, aga pärast montaaži ja värvide keeramist võivad mingid toonid ja kontrastid rohkem silma hüpata. Juhtunud on ka selliseid asju, et tegelaskuju kõnnib ühest toast teise, juuksed kord lahti, kord kinni. Kuna filmime mitut episoodi korraga ja läbisegi ning eri osades on veel eri päevad, on väga tähtis täpselt üles kirjutada, missugune kellegi välimus täpselt mingil ajahetkel oli.”
Keerukatest väljakutsetest meenub Maajale kord, kus paar stseeni jäi filmimata näitlejaga, kellel algsetes klippides oli tukk ja poolpikad juuksed, aga jätkufilmimise hetkeks pool pead paljaks aetud. „Kõne alla ei saanud tulla ka peakatte kasutamine. Nii tekitasin talle juukselisa, mille sai puuduvate juuste kohale liimida,” meenutab ta.
Kaader võtteplatsilt. Foto: Erakogu
„Laula mu laulu”
Juba aastaid „Laula mu laulu” meeskonnaga koostööd teinud Maarja Siim tunnistab, et võrreldes mõne teise saatega on „Laula mu laulu” lihtsam ega nõua nii palju meisterdamist ja nuputamist. Küll aga nendib ta, et iga saade on omamoodi ja valmis tuleb olla ootamatusteks. „Vahel tuleb kiiresti reageerida, kui millelegi aetakse peale näiteks toidu- või joogiplekk ning saate salvestus on parasjagu käimas. Tihti muutub ka esinemise kontseptsioon ja siis tuleb riietus kohapeal ümber mängida.”
Stilistina ongi Maarja harjunud nägema detaile, mida tegelikult üldpildis tähele ei panegi. „Kui kõnealune detail nihkub salvestuse käigus omalt kohalt, jääb see mind häirima seniks, kuni saan jälle platsile tõtata ja vea parandada.”
Iga detail kontrolli all
Meigikunstnik Siiri Lauri teeb grimmi nii saatele „Su nägu kõlab tuttavalt” kui ka „Laula mu laulu”. Kui esimene pakub naisele rohkem väljakutseid, siis teises ei erine töö väga suures mahus teistest meigitöödest. „Tuleb lähtuda valgusest ja olukorrast, kuhu esineja tehtud meigiga läheb.” Ka Kaia Triisa tunnistab, et erinevuses mängib rolli ikka saate formaat ise ning muidugi osalejad. „Nimelt saadet „Laula mu laulu” filmitakse ju Laitses, kus me reaalselt nädal aega koos osalejatega kohapeal elame,” räägib ta. „Grimm algab vara hommikul ning päev lõppeb alles hilisõhtul.”
Just nii mitu kotitäit moekaupa läheb ühe saate jooksul käiku. Foto: Erakogu
Selle laulusaate puhul tuleb eelkõige arvestada, et tegu on teletööga. „Valgus, meigipõhjad ja puudrid, olukord, esinejad – kõik peab omavahel kokku sobima,” räägib Siiri. „Kuna tegu ei ole otsesaatega, saame enne salvestust läbi monitoride alati üle vaadata, kas kõik on korras, et vajadusel midagi muuta,” lisab Kaia.
Arvestada tuleb ka osalejate soovidega. „See on väga tähtis, sest nemad lähevad ju lavale,” ütleb Siiri. Kaia nõustub: „Eelkõige peab laulja ennast hästi tundma. Meie töö stilistidega on talle seda võimaldada. Grimmikunstnik ja stilist on n-ö laulja käepikendus, sest tema ennast ise kõrvalt ei näe. Meie töö on salvestust kogu aeg monitorist jälgida, et kõik oleks paigas.”
Lõbus klõps: Kaia Triisa tuntud nägudega kaadri taga. Foto: Erakogu
