Sel aastal olid Kulnõela kandidaadiks esitatud Aldo Järvsoo, Piret Ilves ja Year by Raivo Holm, Hõbenõela auhinnale kandideerisid aga August ja Jo Nurm.

Žürii koosseisus disainer ja sisearhitekt Maile Grünberg, Eesti kunstiakadeemia õppejõud Vilve Unt, disainiturunduse ekspert Edward Köster, ajakirja Mood peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja ning moeajakirjanik Urmas Väljaots (osales Skype’i teel, tutvus kavanditega mõni tund varem) kogunes moekunstnike esitatud kavandite hindamiseks kaks nädalat enne pidulikku galaõhtut ajakirja Mood toimetusse. Arutelu juhtis Tallinna moenädala peakorraldaja Anu Kikas.


Foto: Priit Simson

Hõbenõel – tasavägine konkurents

Alustatakse Hõbenõela kandidaatide kollektsioonidest, Kristi Pärn-Valdoja loeb ette Jo Nurme loodud tutvustava materjali ning laseb selle ümber laua ringi käima. Nimetatakse lahenduse uuenduslikkust ja rõhutatakse ekspordipotentsiaali – kuna mantleid oleks üsna lihtne toota, saaks sellele ka hea hinna. Samas mainitakse, et tegu on siiski sisuliselt ühe mantliga (kuigi helkurelemendid muudavad iga ekspemplari omanäoliseks) ning kollektsioonina ei ole see kõige tugevam – moelugu jääb nõrgaks.
Kui Augusti kord saabub, alustatakse samuti loomingut tutvustava materjaliga. Augustit iseloomustatakse sõnadega „puhas”, „karge” ja „intelligentne”, kaubamärgi minimalistlik disainikäekiri saab palju kiidusõnu ning rõhutatakse brändi silmapaistvat osalust Kaubamaja sügiskampaanias. Märgitakse, et selleaastane põhjamaise disaini suur kogus on üllatav ning oodatakse veelgi originaalsemat mõtlemist. Mainitakse, et Äli Kargoja on kindlasti suuteline arenema, ning arutletakse, kellele annab Hõbenõel selleks veelgi tõuget juurde. Kes on kõige uuendusmeelsem?
Toimub hääletus ning Hõbenõela laureaadiks valitakse Jo Nurm.


August. Foto: Erlend Štaub


Jo Nurm. Foto: Erlend Štaub

Kuldnõel – kõrge kvaliteet fookusesse

Kui Hõbenõela kollektsioonidega on tutvutud ning võitja valitud, tuuakse lauale kolm kausta: Year by Raivo Holmi, Aldo Järvsoo ning Piret Ilvese kollektsioonid jooniste ja fotodega.

Vilve Unt loeb ette Year by Raivo Holmi kollektsiooni tutvustuse, kust tuleb välja uus moetermin „astendamine” – luksusliku lisandi, näiteks kanga kasutamine. Kiidetakse kvaliteetseid kangaid (alpaka, kašmiir) ja toodete kõrget kvaliteeti. Hinnatakse, et umbes pool kollektsioonist võiks minna otse tootmisse, ülejäänud pool on selleks liiga luksuslik.

Jätkatakse Aldo Järvsoo kollektsiooniga, millele järgneb arutelu selle põhikangast, puuderbeežist neopreenist ja tikanditest. Küsitakse, kas neopreen hingab. Üks žüriiliige toob välja, et ootab Aldo Järvsoolt veelgi kaugemale minekut – talle on ülipalju antud, seega ootused on tema puhul kõrgemad.

Viimasena tutvustatakse Piret Ilvese kollektsiooni ja asutakse jooniseid uurima. Kiidetakse delikaatsust ja minimalistlikku joont, kollektsiooni kommertslikkust, meisterlikku konstrueerimist, moekunstniku oskust väheste vahenditega selliseid silmapaistvaid rõivaid luua. Rõhutatakse materjali, mis tuleb esimesena ning millele on juurde loodud siluett. Lisaks tuuakse esile, et Piret Ilves oli ainuke, kes kasutas julgemalt värve. Väljapaistvaks hinnatakse järeleandmatust kõrge kvaliteedi suhtes ja ka asjaolu, et kollektsioonist tunneb ära Piret Ilvese käekirja – mitte külm, vaid soe minimalism väikese võluva nüansiga.

Pärast arutelusid hääletatakse – Piret Ilves on võitja.


Year by Raivo Holm. Foto: Erlend Štaub


Aldo Järvsoo. Foto: Erlend Štaub


Piret Ilves. Foto: Erlend Štaub