Kas teadsid? Huulepalsamist võib enam kahju kui kasu olla

Huulepalsam on laiatarbekaup, mille võib leida pea iga naise kosmeetikakotist. Olgu põhjus milline tahes: ilmastikuoludega võitlemiseks, huulepulga alla kandmiseks või selleks, et punane vein huultele jälgi ei jätaks.

Sellest hoolimata pole vist kedagi, kes poleks tundnud, et huuled lõhenevad hoopis pärast huulepalsami kasutamist. Tavaliselt kantakse seejärel peale veel üks kiht huulepalsamit, mis veelgi hullemad lõhed tekitab. Siis uus kiht huulepalsamit, uus kuivus … Surnud ring, millest väljapääsu ei paista. Tundub täiesti mõistusevastane, eks?

Hiljuti avaldati, miks huulepalsam niisutamise asemel tegelikult hoopis huuli kuivatab. Selgub, et süüdi on pea igas huulepalsamis sisalduvad „niiskusesäilitajad“, kas siis glütseriin või hüaluroonhape. Kuid meile on ju kogu aeg räägitud, et peaksime kasutama naha niisutamiseks hooldusvahendeid, mis sisaldavad glütseriini?

Dermatoloog Rick Mizuguchi selgitab: „Enamik sellest, mida me teame, pärineb uuringutest, mis uurivad nahavigastusi taastavaid aineid – hüaluroonhapet ja erinevaid nahapehmendajaid. Kuid kui huuled muutuvad kuivaks, ei ole nad keskkonnamõjude eest enam kaitstud. Seega on esiteks oluline taastada niisutajatega huulte pehmus ja alles seejärel kanda peale selliseid aineid sisaldavaid tooteid, mis hoiavad ära kuivuse tekke.“

See tähendab, et kui kasutad niisutajaid sisaldavaid tooteid, püsib huuli kattev nahk niiske, kuid selleks, et huuled ei lõheneks, tuleb – näiteks vaseliini põhjal loodud toodetega – tekitada lisaks ka kuivamist takistav barjäär.

Allikas: Byrdie