2. Vaata üle oma magamistoa sisekujundus. Heledad külmad toonid (sinised, rohelised ja hallid) mõjuvad enamuinutavalt võrreldes soojadega (soe punane, kollane, oranž).

3. Proovi dr Andrew Weillsi 4-7-8 hingamistehnikat, mis väidetavalt mõjub närvisüsteemile loomuliku rahustina. Aseta keeleots vastu suulage ja hoia seda seal kogu harjutuse ajal. Hinga häälekalt välja, tehes ka vastavat häält. Sulge suu ja loe neljani. Seejärel hinga pehmelt läbi nina sisse. Hoia hinge kinni ja loe seitsmeni. Hinga taas häälekalt ja rõhutatult, ühe hingamisega kaheksa sekundi jooksul välja. Korda seda neljahingamiselist harjutust kolm korda.

4. Kui sa oled siiani ka õhtupoolikuti kohvi joonud, siis ära seda enam tee. Kofeiin püsib organismis umbes kaheksa tundi, seega kell 14 või 15 kohvi joomine on juba liiast.

5. Lülita arvuti, televiisor, telefon ja tahvelarvuti välja vähemalt tund enne magamaminekut. Siniselt helendav ekraan mõjub sinu organismi ööpäevasele rütmile häirivalt.

6. Näksi päeva jooksul mandleid. Nende kõrge magneesiumisisaldus soodustab und ja lihaste lõõgastumist ja valgud tasakaalustavad veresuhkru taset – see toob sügavama une.

7. Riputa magamistoa akende ette paksud kardinad, mis väljast valgust sisse ei lase. Siis sa ei ärka üle tänava asuva supermarketi valgustabloo helendamise peale üles.

8. Tee tuba korda. Keskkond mõjutab une kvaliteeti. Investeeri kirjutuslauda, sahtlitesse ja panipaikadesse, et elamine korras oleks.

9. Kui sind segavad öösel magamistuppa kostvad hääled, on abi paksudest vaipadest ja patjadest – nagisevate põrandate puhul näiteks. Lärmavate naabrite eest need kahjuks ei kaitse...

10. Viska kell magamistoast välja. Isegi kui sa seda kogu aeg ei vaata, on elektrooniline kell valgusallikas, mille helendus jõuab silmadeni ka läbi suletud silmalaugude ning mõjub sealt edasi neile aju osadele, mis kontrollivad und – und soodustava melatoniini vabanemine väheneb.

11. Ära maga terve elu samal madratsil. Vaheta see iga seitsme või kaheksa aasta tagant välja.

12. Kui peas keerlevad mingid mõtted, millele mõtlemisest sa loobuda ei suuda, kirjuta need üles. See aitab mured eemale peletada ning sa saad lõpuks ometi magama jääda.

13. Söö vähemalt kolm tundi enne magamaminekut, mõistlikult näksida võid ka hiljem. Madal veresuhkrutase tagab hea une.

14. Määra endale magamamineku aeg. Kindel režiim reguleerib keha ja aju ning see on seotud ka keharasva vähenemisega.

15. Armastame oma lemmikloomi kui teisi inimesi, kuid meiega koos magades nad tõenäoliselt norskavad, kraabivad või liigutavad pidevalt ning see võib sügavat und häirida. Kui see võimalik on, sule lemmikloom mõneks ööks teise ruumi ning kui sa leiad, et see su une kvaliteeti ei paranda, lase ta oma voodisse tagasi.

16. Väldi pikki pärastlõunaseid uinakuid. Lühikesed, õigesti ajastatud uinakud võivad olla suurepärased tegemaks tagasi kaotatud uneaega, aga kui need muutuvad liiga pikaks või sagedaseks, teevad asja hoopis hullemaks.

17. Söö õhtusöögiks jasmiiniriisi. Sellel on kõrge glükeemiline indeks, mis aitab vallandada insuliini, et toota verre rohkem trüptofaani, mis soodustab uinumist.

18. Unenaps ei tee head. Sa jääd küll uniseks, kuid tõenäoliselt ärkad keset ööd üles.

19. Jäta aken praokile, et õhk ruumis liiguks. Kerge liikumine hoiab õhu värske ning sa tunned end palju mugavamalt.

20. Ära maga hommikuti liiga kaua. Jah, isegi nädalavahetustel ja siis, kui õhtu on väga pikaks veninud. Ka paar tundi hilisem ärkamine häirib su sisemist kella ning mida enam su nädalavahetuse ja tööpäevade magamisrežiim erineb, seda enam väsinuna sa ennast päeva jooksul tunned.

21. Kui pead öösel tõusma, et tualetti minna ega saa pärast seda uinuda, püüa vedelike tarbimist vähemalt kaks tundi enne voodisse minekut vältida. Tõenäoliselt ei ärka sa siis üles ega pea pärast teki alla tagasi jõudes uinumisega vaeva nägema.

22. Ära söö õhtuti liiga rikkalikult ega liiga rasvast, andes oma kehale suure kõhutäie seedimisega palju tööd teha. Kui sa ennast kurguni täis topid, ärkad öösel üles iiveldusega, mitte küllastunult.

23. Anna kehale võimalus maha rahuneda, tehes tunni jooksul enne voodisseminekut midagi rahustavat, näiteks loe raamatut või ajakirja. Tee ükskõik mida, aga ära ava oma nutitelefoni.

24. Kui sa just pead suitsetama, siis ära tee seda enne voodisseminekut. Nikotiin, sarnaselt kofeiiniga, on stimulant. Sigaret ja klaas veini võivad küll näida rahustava uneeelse rituaalina, kuid tegelikult hoiavad nad sind ärkvel kauem kui soovid.

25. Luba endale umbes tund enne voodisse minekut natuke juustu ja mõni küpsis. Süsivesikute ja kaltsiumi kombinatsioon on ideaalne vabastamaks ajus serotoniini, kemikaali, mis paneb sind end rahulikult ja rahulolevalt tundma.

26. Looduslikud õlid – lavendli- ja kummeliõli – on teada-tuntud lõõgastajad ning ka uni tuleb nende mõjul pisut kergemini. Pritsi õli padjapüürile ja õhku enne magamaminekut, hoia pudelit nina all ning hinga sügavalt sisse.

27. Proovi tund enne uinumist süüa tassitäis kirsse. Kirsside loodusliku melatoniini indeks on kõrge ja see aitab kiiremini uinuda.

28. Kui unetus sind ärevaks või murelikuks teeb, tõuse üles ja püüa leida endale mingi lõõgastav tegevus – näiteks lugemine või lihaste venitamine. Kui juba mõte magamaminekust sinus stressi tekitab, on ainus võimalus sellele mitte mõelda – mitte viselda voodis ja mõelda sundmõtteid sellest, miks sa magada ei saa.

29. Ära kohtle oma voodit laua või diivanina, säilita see magamiseks ja seksiks nii, et su keha teaks, mis toimuma hakkab, kui sa linade vahele poed. Lisaks – kui töötad sageli voodis, võib su aju voodit tööstressiga seostama hakata.

30. Kui sind hoiab öösiti üleval kõik, alates tilkuvast kraanist ja lõpetades naabrite koeraga, lae alla valge müra äpp (otsi: "White Noise") ning pane see valjult mängima. See lülitab välja välised helid ja sa uinud kergemini.

Allikas: Style Caster