Hoolimata hommikusest tipptunnist kohvikus, haarab pilk otsekohe ühe naise, kes paistab ka istudes sire kui toonekurg. Kui ma ei teaks, et tegu on toidujumalannaga, eeldaks kõhklusteta, et ta on baleriin.

Poolteist aastat tagasi sai Anni emaks. Kohvikuomanikku emapuhkus siiski tööst ei vabasta: “Ikka muretsed, vastutad ja lahendad olukordi,” tõdeb Anni. Kui tütar Anita Astrid on vanaema või lapsehoidjaga, saab Anni rohkem tööl käia, kuid on alati valmis ootamatusteks. Olgugi et lapsele peab nüüd kogu aeg järele jooksma ja ta ei püsi pudeliski paigal, eelistab Anni seda “pambueale” (“kui sul on lihtsalt üks pamp, kes vahel karjub”). Anni kohvik Kukeke on ka tütre lemmikkoht: “Anita ärkab hommikul üles ja kuigi ta veel ei räägi, ütleb esimese asjana: “Ku-ke-ke!” Kui ta saab aru, et hakkan käruga kohviku poole liikuma, kisab terve tee: “Ku-ke-ke!” Me oleme nagu elav reklaam. Ta on praegu äge, näitab juba iseloomu ja hakkab inimese mõõtu võtma.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid