Päikesekummardaja ABC: nii saad päikest kõige ohutumalt nautida
Tihti arvatakse, et kaunis, päevitunud nahk on märk heast tervisest, aga tegelikult on see märk juba kahjustunud nahast ja vananemisest. Aja jooksul mõjutavad kahjulikud UV-kiired nahakudesid, nahk kaotab oma loomuliku elastsuse, kaitse väliste mõjude eest muutub nõrgemaks ja nahk ei taastu enam nii hästi. Isegi kui noorena seda ei märka, hakkab see aastate pärast tugevalt silma. Ilmnevad sellised vananemismärgid nagu kortsukesed, ebaühtlane nahatoon, põskedele ja ninale ilmuvad kapillaarsed veresooned ning nahatekstuur muutub.
Miks me päevitame?
“Olen nõus, et inimene ihkab seda, mida tal ei ole, ja seetõttu on loomulik, et pimedal ja külmal ajal tunnevad kõik päikesest puudust,” ütleb dermatoveneroloog doktor Pille Konno. “Päike on mõjuvõimas. Päikesest kiirguv soojus ja valgus on see, mis muudab meid rõõmsaks ja mõjub antidepressandina.”
Päike kahjustab nahka ja seda eriti piirkondades, mis puutuvad päikesega rohkem kokku. “Päike käivitab fotovananemise protsessi,” teab Konno. “Igaüks võib oma nahal jälgida, et nahastruktuur päikesele eksponeeritud piirkondades (näol, käsivartel) on erinev nahastruktuurist päikesele varjatud aladel. Lisaks kahjustub näonahk veel ka seetõttu kiiremini, et näole satub päikesekiiri ka talvel, mil me ei aimagi, et nahk vajaks kaitset.”
UV-kiired lahtiseletatult
“Päikese UVK-spekter koosneb UVC-st, UVB-st ja UVA-st,” selgitab Konno. “UVC-kiired on UVK-spektri kõige kantserogeensem osa, nende eest kaitseb meid õnneks osoonikiht. UVB-kiirte positiivseks toimeks on D-vitamiini süntees. Halvaks toimeks aga päikesepõletuse ja nahakahjustuse teke. UVA-kiired tungivad sügavamale nahka, võivad tekitada fotoallergilisi reaktsioone (päikeseallergiat),” ütleb doktor.
Nahk kahjustub enim piirkondades, mis on olnud päikesele rohkem eksponeeritud. “Mida suurem on olnud elu jooksul saadud UVK kogudoos ehk mida rohkem kordi on nahk pruuniks läinud, seda rohkem tekib rakkude DNA-kahjustusi ja mutatsioone nahas ning seda suurem on nahavähi tekke oht. Lapseeas saadud päikesepõletused ja aeg-ajalt toimunud intensiivse päevitamise episoodid soodustavad melanoomi teket.”
Kuidas end kaitsta?
“Päikese eest peaksid end kaitsma kõik valge rassi esindajad, eriti need, kellel kevadel tedretähed põskedele tekivad,” soovitab Konno. “Kaitsekreemi tuleks näole kanda 30 minutit enne päikese kätte minekut. SPF-ga kreemi peaks näole kandma kindlasti ka siis, kui inimesel on olnud nahavähk või mõni vähieelne seisund, kui esineb päikeseallergia, pigmentatsioonihäire või mõni muu tõsine päikesega ägenev haigus.”
Kindlasti ei peaks päikest kartma ja koju nelja seina vahele jääma, vaid tuleks mõelda läbi riietus, eelistada peakatet ja päikeseprille ning keskpäeval õues värsket õhku nautides viibida pigem varjus.
“Nahka kaitsevad päikeseblokaatorid, kuid kahjuks ükski kreem ei taga täielikku kaitset,” tunnistab nahaarst. “Päikesekaitsekreemidega esineb ka mitmeid probleeme. Inimeste teadlikkus on suurenenud, enam alla SPF 30 kaitsekreeme ei kasutatagi. Probleem on selles, et SPF arvutatakse UVB-doosi alusel. Seega SPF ei näita kaitset UVA-kiirte suhtes. Osade kreemide puhul ongi kaitse ainult UVB-le, mistõttu eksponeeritus UVA-le suureneb veelgi, sest ei teki hoiatavat nahapunetust. Seetõttu oleks soovitatav kasutada laia spektriga (peab olema märge, et on nii UVA- kui ka UVB-kaitse) päikesekaitsevahendit, vähemalt SPF 30-50.”
Kuidas tunda ära päikesepõletust?
“Päikesepõletuse tunnuseks on see, et nahk läheb punaseks, võivad tekkida ka turse ja villikesed,” ütleb Konno. “Kui nahk muutub punaseks, on see ilmne märk sellest, et tuleks varju minna ja otsese päikese käes viibimine lõpetada.”
Kui sul on tekkinud päevitamisest pigmendilaigud, soovitab Konno lõpetada nende eksponeerimine päikesele. “Noores eas taanduvad need ise (näiteks talveperioodil) ja mõningaid pigmendilaike on võimalik ka ravimitega mõjutada või teatud juhtudel kasutatakse ka valgusravi protseduure ja keemilist koorimist.”
Kui oled eelnevalt päikese võtmisega liiale läinud, otsusta kohe, et sel hooajal on hea päikesekreem ja kaitsev kehakate sinu jaoks suisa kohustuslikud!
Korda üle ja naudi suve!
- Investeeri uude päikesekreemi - eelmise suve kreemi kaitsevõime on seistes oluliselt vähenenud.
- Kanna päikesekaitsekreemi nahale alati vähemalt veerand tundi enne päikese kätte minemist.
- Uuenda kreemikihti iga paari tunni tagant ja alati pärast ujumas käimist.
- Päikesekreemi tuleb kanda naha peale ühtlaselt - kohad, mis pole kaetud, ei ole ka kaitstud.
- Hoia päikesekreemi varjus ja jahedas, väldi kreemipurgi hoidmist päikese käes ja näiteks kuumas autos.
- Vali suvel alati vähemalt SPF30 kreem. Vastupidiselt levinud arvamusele ei takista kõrge SPF naha päevitumist.
Allikas: Catwalk.ee
