Reet Aus liitus esimese Eesti moedisainerina tuntud karusnahavaba programmiga
“Meile on oluline kõigi heaolu ja see on ka põhjus, miks me oma loomingus karusnahka ei kasuta," ütles Reet Aus. "Eetilise disainerina on mul mitu head põhjust karusnahatööstuse vältimiseks. Loomade kasvatamist farmides ei saa kuidagi eetiliseks pidada. Rõivasteks kasutatava karusnaha töötlemine on seotud väga suure keskkonnariskiga, samuti koormavad farmid loodust.”
Karusnahavabade põhimõtete kehtestamisega ühineb Aus Design OÜ selliste tuntud tippbrändide ja kauplusekettidega nagu Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Stella McCartney, H&M, Esprit, Lindex, Etnies, O’Neill ja teised. Kokku on programmiga liitunud ligikaudu 300 ettevõtet üle maailma.
Enamus ülemaailmselt müüdavast karusnahast on pärit karusloomafarmidest, kus kasvatatakse valdavalt naaritsaid, rebaseid, kährikuid, jäneseid ja tšintšiljasid. Näiteks 2014. aastal tapeti üle 80 miljoni naaritsa ja rebase üksnes moetööstuse pärast. Maailma üks suurimaid karusnahatootjaid on Hiina. 2014. aastal toodeti riigis 13 miljonit rebasenahka ja 14 miljonit kährikunahka. '
Eesti karusnahatööstus on küll väike (umbes 200 000 karuslooma), kuid siin asub Baltimaade suurim karusloomafarm, 160 000 naaritsa ja rebasega farm Keila külje all Karjakülas. Ülejäänud farme peetakse Eestis pigem hobikorras ja valdavalt kasvatatakse seal tšintšiljasid.
Metsloomade puurishoidmine toob kaasa mitmeid stressist tingitud terviserikkeid nagu põletikulised haavad, kaotatud jäsemed, kannibalism ja steretüüpne käitumine (ringiratast või küljelt-küljele jooksmine). Et säilitada karva kvaliteet, tapetakse loomad julmal moel, näiteks gaasitades.
Lõviosa, erinevatel hinnangutel keskmiselt 80% karusloomakasvatuste toodangust ei lähe mitte kasukate vaid detailide nagu karvaste jopekraede ja tutimütside tootmiseks. Markantsemad näited on ka igasugused pastakatutid, võtmehoidjad ja isegi lemmikloomade mänguhiired.
Loomade kasvatamine üksnes karusnaha saamise eesmärgil on keelatud juba mitmes Euroopa riigis, nende hulgas Ühendkuningriigis, Hollandis, Austrias, Sloveenias ja Horvaatias. Osaliselt on karusloomade kasvatus keelatud Šveitsis ja Taanis. Saksamaal on peagi uksi sulgemas viimased talitavad farmid. Hiljuti toetas Haagi apellatsioonikohus Hollandi mingikasvatuse keeldu, ja seda justnimelt eetilistel põhjustel, sedastades, et avalik huvi kaalub üles karusloomafarmide pidajate majanduslikud huvid.
Fur Free Retailer programmi esindaja Eestis on MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus.
Allikas: Loomus
